Ilves: ka priiskajast suurparteid on populistid

Tallinnas algas Lennart Meri konverents. Foto: Raigo Pajula

Täna alanud Lennart Meri konverentsi avadiskussioonis leidis Eesti president Toomas Hendrik Ilves, et kui räägitakse Euroopas pead tõstvast poliitilisest populismist, siis tegelikult on ka vanad sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid üsna patused.

Tema sõnul oli viimaste kümnendite priiskav ja võlgu elav majanduspoliitika selgelt populistlik. «Suure hulga Euroopa parteide rahanduspoliitika oli viimase 25 aasta jooksul toores talumatu populism,» rääkis Ilves, viidates näiteks 14. kuupalga maksmise tavale.

«Raha laenates ja laiali jagades võimul püsimine on jõudnud tagasimaksmise aega ning see ei tööta.»

Tema sõnul on vale nimetada populistlikeks jõude nagu näiteks põhjanaabrite Põlissoomlased ning jätta vanad põhivoolujõud sarnase kriitika alt välja.

«Need sotsiaaldemokraatide ja Euroopa Rahvapartei perre kuuluvad parteid ei olnud oma täiesti vastutustundetu rahanduspoliitikaga vähem populistid kui need «naljakad parteid», mida nüüd kutsutakse populistideks.»

Ilvese väitel kutsuvad mitmed praegu populistlikuks peetavad väiksemad erakonnad tegelikult üles vastutustundlikule rahanduspoliitikale. Tema sõnul on näiteks paljud põlissoomlaste toetajad inimesed, kes ise järgivad reegleid ning ootavad taolist vastutustundlikku käitumist teisteltki.

President tundis konverentsil muret ka selle üle, et eurotsooni kuulumine ei ole see, mis muudab riikide rahanduspoliitikat vastutustundlikuks.

Reegleid järgivad tema sõnul nii need riigid, mis kuuluvad eurotsooni, kui need, mis mitte. Ja sama lugu on nendega, mis ei järgi. «Institutsioonidel pole siin mingit tähendust, aga nemad on Euroopa Liidu tuum,» märkis Ilves.

Samas meenutas ta, et euroliit ise kehtestas Maastrichti kriteeriumid nagu näiteks 3-protsendise avaliku sektori defitsiidi piiri ja 60-protsendise riigivõla ülemmäära. «Omada institutsiooni, millel pole mingit tähendust, ei ole jätkusuutlik,» leidis Ilves.