Juhtkiri: joobes juhtide romuralli peatab tõhusam kontroll

Foto: Urmas Nemvalts

Musta huumori võtmes võiks nentida, et Eesti liikluses on olukord sedavõrd hull, et ilma väikese napsita ei julgegi enam rooli taha istuda. Nali naljaks, aga üleriigilise operatsiooniga tabatud 55 roolijoodikut on liig mis liig.

Teisisõnu aga tõestab see niisuguste lauskontrollide vajalikkust. Samuti tõsiasja, et nähtav ja tegus politsei on kiireim ja tõhusaim tee turvalisema tänavapildini.

Joobes juhid on liikluses erakordselt ohtlikud, seda kinnitab elu ja tõestab statistika. Mullu kaotas Eestis liikluses elu 101 inimest. Sõidukijuhi joove põhjustas ligi kolmandiku neist liiklusõnnetustest, kus keegi surma sai. Hukkunute suhtarvult olime allpool Euroopa Liidu keskmist – Portugali järel ja Belgia ees 20. kohal. Tänavune liiklusstatistika näitab paraku halba trendi.

Liiklus tekitab meedias palju emotsioone ning mõnelgi juhul kipub avalik arutelu ka rappa minema. Nagu näiteks viimastel nädalatel kõvasti kõneainet pakkunud sõidukiiruse küsimus.

Täpsemalt siis valitsuse liikluskomisjonist alguse saanud otsus mitte tõsta eeloleval suvel kaherajalistel maanteelõikudel lubatud kiirust 90-lt 100 kilomeetrile tunnis. See polnud sugugi halb otsus. Võimalik, et seda saanuks avalikkusele paremini selgitada, sest arutelude suund ei osutanud tegelikule valukohale. Mida liiga suur sõidukiirus kahtlemata samuti on, arvestades osa teede koormust ja seisundit.

Näide sellest, kuidas aur mujale läheb, on ka maanteeameti nõuniku Villu Vane esitatud ettepanek kaaluda kohustust kanda jalgrattaga sõites helkurvesti. Keegi ei keela ju end kas või jõulupuuks ehtida ja soomusrüüga katta. Kuid mida see kõik aitab, kui joobes juht sinust üle sõidab! Traagiline näide on tuua paraku sellestki nädalast, kui Harjumaal Saue vallas hukkus keset päeva jalgrattur, kel oli ka kiiver peas.

Enne kui jalgrataste tehnoülevaatus, sundkindlustus või midagi sama äärmuslikku välja mõeldakse, tuleks siiski vaadata, kas ei annaks praegust tegevust kuidagi parandada. Autod läbivad küll korralisi ülevaatusi, ja seejuures üsna kopsaka tasu eest, ent ikkagi kohtab rohkelt pehmelt öeldes kahtlases seisus sõidukeid.

Üks silmatorkavaid tunnuseid on siledad rehvid, kuid poleks mingi ime, kui säärasel autol ei toimi korralikult ka näiteks pidurid. Tänavugi avalikkuse ette jõudnud veokite kontrollreidid on näidanud, et suur osa neist ei tohiks puudliku tehnoseisundi tõttu üldse liigelda.

Kokkuvõte on lihtne: rohkem politseid tänavatele, joobes juhid, hullumeelsed kihutajad ja korrast ära sõidukid tugevama luubi alla ning kindlasti muutub paremaks nii üldine liikluspilt kui ka statistika.