Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksande Laane leiab, et liiklusohvrite arvu vähendamiseks ei pea ainult piirkiiruse tõstmisest loobuma, vaid ka panustama lisaraha ning rakendama nutikaid uuendusi. Mis arvate näiteks ideest, et autodes võiks olla soojuskaamerad, mis «paljastavad» teele lähenevad metsloomad?
Rohelised arvavad, et lahendus, mille puhul liikluses vigastatute ja surmasaanute arv tõepoolest oluliselt väheneks, on palju nüansirikkam, kui praegu maanteeameti väljapakutud piirkiiruse tõstmatajätmine.
Tegelema peab joobes juhtimise vähendamise, selle eest karistuste karmistamise ja teede olukorra parandamisega.
Tuleb arvestada, et liikluskultuuri, nagu ka kõiki eluvaldkondi, mõjutavad jätkuv ebakindlus, töötus, vaesus ning ka muudest sotsiaalsetest probleemidest tulenev stress ja väsimus. Kõik need probleemid soodustavad riskikäitumist.
Samas peab piirang – ka kiiruspiirang – olema konkreetsetes oludes õiglane ja ka tunduma õiglane.
Liiklusõpe. Liiklusõppeks on vaja kvaliteetsed simulaatoreid, millega on võimalik anda inimesele adekvaatsem pilt tema juhtimisoskuste tegelikust tasemest ja juhtimisvigade tagajärgedest.
Alkolukk ja «kroonilisele» rikkujale GPS jälgimissüsteemi kohustus. Alkolukk peaks Eestis olema ka kergemas joobes sõitmisega automaatselt kaasas käiv kohustuslik investeering. Krooniliste kihutajate jaoks peaks olema kohustuslikud kiirustundlikud GPS-lukud, mis võimaldavad sõita vaid nii, et ID-kaart on lugejas, või on sõrmejäljelugejaga. Selline seade analüüsiks sõidumustrit ja kui kiiruseületamised muutuvad sagedaseks, lülitub auto pärast hoiatust pooleks tunniks sootuks välja.
Uute tehnoloogiate soodustus. Riik subsideerib elektriautosid, kuid võiks subsideerida ka soojuskaameraid, mis teele lähenevaid suuremaid elusolendeid halva nähtavuse ajal «nähtavaks» teevad ning ohuolukordades rakenduvaid automaatpidureid.
Märgid. Kiiruspiirangute märgid peaks olema silmatorkavamad ning asuma ka kiiruskaamerate hoiatussiltide juures.
Maantee-ehitus. Oleme pikalt rääkinud vajadusest, et maanteedel oleksid möödasõidurajad. See rahustaks liiklust ja muudaks möödasõidud ohutumaks. Neljarealiste maanteede ehitus on nii ülejõukäiv kui ka ebapraktiline suurte hoolduskulude ja mõõduka liikluskoormuse tõttu.
Paremini kavandatud ühistransport. Paremini kavandatud bussi- ja rongiliinid võiksid vähendada liiklustiheduse kasvu maanteedel.
Teede kvaliteedi parandamine. Peame möödapääsmatuks, et tee-ehituses hakataks eelistama pikaajalist kvaliteeti ja väiksemaid hoolduskulusid odavale ehitushinnale. Pidev teeremont sunnib kiirustavaid inimesi ületama kiirust nii piirangute alal kui nende vahel.
Rohkem kergliiklusteid. Mida enam on ohutuid ja ka talvel hooldatud kergliiklusteid (nii linnades kui nende vahel), seda suuremaks muutub nende kasutus ja muidu autoga sõitja võibki valida rolleri või jalgratta kasuks. Kui sel moel hõrenev maanteeliiklus ei alanda küll automaatselt kiiruseületajate määra, siis vähemalt vähendab selle plaani realiseerumine maanteel kiiruseületajate poolt ohtusattujate arvu.