Mart Raudsaar: neeger või mustanahaline, Pätt või Päts?

Mart Raudsaar Foto: Sille Annuk / Postimees

Meediaõppejõud ja ajalehtede liidu tegevdirektor Mart Raudsaar kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et meedias võiks eelistada sõnu nagu «mustanahaline» või «moorlane», sest need ei kõla rahvusvaheliselt halvasti nagu «neeger».

Koolipõlves – sügaval nõukogude ajal – kuulsin põnevat juttu piiritulbast, mis olevat säilinud kusagil võsas Eesti-Läti piiril. Kuna see oli võsas, ei häirinud see võime ning ilmselt on justnimelt sama tulp nüüd vaatamiseks eksponeeritud Valga isamaalise kasvatuse muuseumis kui väärtuslik ajalooline museaal.

See juhtum meenus, kui lugesin viimaste päevade arutelu ajakirjanduses, kas sõnade «neeger» ja «mustlane» kasutamine eesti ajakirjanduses võiks tähistatavaid häirida.

Kui Eesti oli okupeeritud võsastunud nurgake kaugel Ida-Euroopas, teispool raudset eesriiet, kus üksikuid moorlasi võis näha vaid sadamas või Lumumba-nimelises ülikoolis Moskvas, ei läinud kellelegi eriti korda, milliseid sõnu eestlased, olles ise vähemuses, teiste vähemuste kohta kasutavad.

Sõnade «neeger» ja «mustlane» kasutamisel on Eestis väga pikk ajalooline taust, kusjuures see on tähenduselt täiesti neutraalne.

Vahepealsete aastakümnete jooksul toimunud muutus seisneb aga selles, et me oleme saanud iseseisvaks riigiks. Piirid on avanenud ja me oleme aktiivses suhtluses ülejäänud maailmaga.

Eesti ja eestlased soovivad olla maailmas tunnustatud ning võiks järelikult suhtuda tunnustavalt rahvusvahelistesse partneritesse ja enda rahvusvähemustesse.

Kuna mustanahalisi USAs või Lõuna-Aafrika Vabariigis (mõlemi presidendid on mustanahalised) häirib sõna «neeger» , kuna ta kõlab sarnaselt sõnaga «nigger» (millel on sealses kultuuriuumis halb tähendus), siis me võiksime kaaluda selle sõna asendamist avalikus kasutamises mõne muu sõnaga.

Miks mitte näiteks «mustanahalise» või «moorlasega» (erinevalt «neegrist» näib sõna «mustlane» kasutamine olevat siseriiklik küsimus).

Jah, see on poliitkorrektne, ent mis siis? Me ei kujuta ju ette, et mõni meie diplomaat pöördub liitlasriigi mustanahalise juhi poole sõnadega «kuule, neeger…».

Kardetavasti puudub meil vähimgi võimalus kogu angloameerika maailma veenda selles, et meie sõna «neeger» ei evi eestlaste jaoks negatiivset tähendust. Ja isegi, kui see õnnestuks, oleks selle kuulmine ameeriklastele ikkagi imelik. Paralleelina võib tuua Soome, kus mõnest perekonnanime Kull kandvast eestlasest saab Kotkas.

Lõpetame aga taas Läti-Eesti teemaga. Nagu räägib nali, olevat omal ajal Eesti välisminister Selterit häirinud lätlaste komme lisada perekonnanimele «S», mis tegi temast Seltersi (teatav jook).

Peale Eesti vastavasisulist nooti olevat lätlased lubanud end eestlastega suheldes parandada ning kui Konstantin Päts läks riigivisiidile, siis võetud ta nime tagant «S» ära.
Niisiis, keegi ei keela meil olla viisakas, ning mitte üksnes vormiliselt.

Postimehe arvamusportaal arutleb sel nädalal ekspertide kaasabil teemal, kuidas tuleks vähemusi meedias nimetada.

NB! Selle loo kommenteerimiseks tuleb identifitseerida ennast Facebooki või mõne muu keskkonna vahendusel. Täpsema info ja lingid leiab altpoolt!