Irina Tokareva: järjekordne PR-küsitlus

Irina Tokareva Foto: Mihkel Maripuu

Vene koolide teema on praegu kuum ja ütlen ausalt ette, et mina olen selle poolt, et vene koolilastel oleks võimalus saada gümnaasiumiharidus oma emakeeles. Kui gümnasist ja tema vanemad arvavad, et keemia või bioloogia on emakeeles paremini omandatavad; kui eesti keel ei ole põhikoolis omandatud piisavalt heal tasemel; kui gümnasist plaanib minna õppima mõnda Venemaa ülikooli – võimalus emakeelseks gümnaasiumihariduseks peab jääma.

Paari kuu eest rõõmustasin kuuldes, et Narva linnavolikogu otsustas sel teemal läbi viia sotsioloogilise uuringu. Kas tõesti, lõpuks ometi, mõtlesin, viiakse see küsimus poliitiliselt tasandilt praktilisele ja uuritakse välja, kui palju on neid Narva koolilapsi, kes soovivad keskharidust omandada vene keeles ja kas tasuks Narvas avada vene erakool. Võib muidugi imestada selle üle, miks peaks erakooli asutamise küsimustega tegelema kohalik omavalitsus, kuid teiselt poolt – jutt on ju noorte narvalaste tulevikust.

Sotsioloogilist uuringut aga kahjuks läbi ei viidud. Sotsioloogide asemel hakkasid Narvas avalikku arvamust uurima noored keskerakondlased. Nad avaldasid ajalehes Gorod ankeedi küsimusega, millele on lihtsalt võimatu «ei» vastata: «Kas Teie arvates peavad Narva linnavõimud tegema kõik selleks, et avada meie linnas vene gümnaasium, mis annaks soovijatele võimaluse seal tasuta õppida vene keeles ning õpetataks ka kõrgel tasemel matemaatikat, eesti ja inglise keelt?»

Enamik vastas küsimusele «jah» ja riigikogu liige, endine Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin kirjutas oma blogis: «Nüüd peaks linnavõim järgima oma valijate arvamust.» Justkui oleks enne, kui keskerakondlased selle ankeedi lehes avaldasid (korraliku sotsioloogilise uuringuga ei ole ekspertide sõnul midagi ühist), olnud alust arvata, et Narvas oleks vene erakooli loomisesse negatiivselt suhtutud.
Vähe sellest, haridusministeerium on kinnitanud, et tõkkeid sellise kooli asutamiseks pole ning kui selline kool luuakse, maksab riik ka õpetajatele palka. Ja lõppude lõpuks, Narvas tegutseb üks venekeelse õppega erakool juba 20 aastat – Narva õigeusklik gümnaasium, mille olemasolust peaksid Narva võimud ju teadlikud olema.

Milleks oli siis vaja «valijate arvamus»? Aga selleks, et poliitika on järjekordselt varjutanud kainet mõistust. Usun, et just seetõttu viitsisid 33 000 inimesest (tasuta ajalehe Gorod tiraaž) ankeedile vastata vaid 872 inimest ehk alla kolme protsendi. Ülejäänud jõudsid arvatavasti järeldusele, et tegemist ei ole avaliku arvamuse uurimise, vaid järjekordse PR-projektiga.