/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2012/05/07/1092344t1hb7e8.jpg)
Erakonna esimehe ministrikoht aitab IRLi pildile tagasi tuua
Juhtkiri: Reinsaluga rindele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Isamaa ja Res Publica Liidul on, pallimänguterminit laenates, pikk pink, millelt uusi kaitseministreid võiks tõusta, on erakonna esimehe Urmas Reinsalu kandidatuur ilmselt parim valik. See on nii avalikkuse, valitsuskoalitsiooni kui eeskätt IRLi enda huvides.
On päris mitu põhjust, miks valitsusliitu kuuluva erakonna esimees peaks olema ise kabineti liige. Kõigepealt tõhusam arutelu valitsuses. Kui koalitsiooni kuuluva erakonna juht nii-öelda esimeses ringis ei osale, tuleb teda tagantjärele teavitada. Paraku on vahendatud info puhul alati risk nüansse valesti mõista, halvemal juhul läheb midagi olulist hoopis kaotsi.
Ka avalikkusele on pilt klaarim. Kabinetiväline erakonna esimees tekitab alati teatud lisapingeid. Oleme ju küllalt näinud olukordi, kus rahvasuu annab parteijuhile vaat et halli kardinali rolli. Ning kui ta ka tegelikult seda ei ole, jääb ometi mulje, et sileda fassaadi taga mängitakse mingeid kahtlasi poliitilisi mänge. Seesugustel vandenõuteooriatel on üsna tugev negatiivne mõju, kui valitsus üritab oma otsuseid selgitada.
Viimastes avaliku arvamuse reitingutes on IRL oma neljandal kohal sisse vajunud nagu pehmesse pinnasesse kinni jäänud auto.
Jaanuaris erakonna etteotsa asunud Reinsalu ministriks saamine võib osutuda päästvaks trossiks. IRLil on küll valitsuses silmapaistvaid ministreid, nagu Jaak Aaviksoo või Juhan Parts, kuid nemad kipuvad olema kui mingid valitsuspartei esindajad. Erakonna esimees seevastu on üheselt IRLi nägu.
Pealegi on kaitseministril tööpõld lai, alates riigikaitse arengukavast aastateks 2013–2022, uuest kaitseväeteenistuse seadusest, Jägala linnaku rajamisest jne. Ja last but not least, Eestil tuleb NATO liikmesriigina juba lähiajal langetada olulisi otsuseid, mis puudutavad sõda Afganistanis, kus me naha ja karvadega rindel oleme.
Kui lõpuks ka isiklikuks minna, siis on Reinsalu olnud Eesti poliitikas piisavalt pikalt ja karastunud parlamendidebattides, et ka ministrina kaela kanda. Ka ei tasuks liiga tõsiselt võtta mõnd nooruspõlve väljaütlemist. Lõppeks on meil ministriametisse (ka kaitseministri ametisse) asunud märkimisväärselt nooremaid mehi. Tihtipeale on nende ametiaega pärast esialgset armutut kriitikat aastate möödudes hoopis hea sõnaga meenutatud.
Kokkuvõttes seega igati mõistlik ministrivahetus. Mart Laari loobumine portfellist oli kõigiti mõistetav – tähtis on võtta aega haigusest taastumiseks. IRL omakord tegi selge valiku: ministriks esimees, mitte mõni tankist.
Kuigi samas on täiesti võimalik, et tanki tuleb uuel ministril ronida küll. Sõna otseses mõttes. Sest kes teab, ehk saab kaitsevägi just Reinsalu ajal endale tankid.