Kari Käsper: «neeger» ja «mustlane» meedias

Kari Käsper Foto: humanrights.ee

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul ei peaks meedias kasutama sõnu «neeger» ja «mustlane», sest nii nimetatavad inimesed tunnevad end neid sõnu nähes-kuuldes solvatuna.

Eriti peaks tema sõnul olema vähemuste suhtes ettevaatlik ajakirjanduses, sest meedial on võim stereotüüpe võimendada.

Kas meedias sõnade nagu «mustlane» või «neeger» kasutamine on sobimatu? Üks osa vastuse leidmisest on uurimine, kas nende sõnade kasutamine on solvav vähemusgruppide liikmete endi jaoks.

Juhul, kui märkimisväärne osa vähemusest peab seda sõna enda jaoks solvavaks, siis ei ole selle kasutamine ilus ega viisakas. Kui tuua paralleel tavaelust: teise inimesega kohtudes küsime temalt, mis tema nimi on, mitte ei hakka ise talle nimesid välja mõtlema, saati siis selliseid, mis võiksid teda solvata.

Mulle meenub stseen TV3 eelmise aasta tõsieluseriaalist «Piirideta armastus», milles mustanahalise Howardi muidu igati tore ja püüdlik eesti keele õpetaja ei tahtnud kuidagi aktsepteerida seda, et Howardile ei meeldinud tema kohta kasutatav väljend.

Õpetaja surus järjekindlalt peale dogmat, et sõnal «neeger» puudub õigekeelsussõnaraamatu kohaselt negatiivne alatoon. Isegi pärast seda, kui Howard märkis, et selle sõna kohta käivad kasutusnäited sõnaraamatus seostasid mustanahalisi stereotüüpselt eelkõige spordi ja muusikaga ning et sõna on sarnane solvava ingliskeelse sõnaga.

Vaevalt, et too õpetaja või õigekeelsussõnaraamatu koostajad soovisid Howardit või kõiki mustanahalisi inimesi solvata, aga tahtmatult tegid nad seda siiski.

Vähemuste õigused on inimõigused: need on need samad õigused, mis kõigil inimestel, aga konkreetses kontekstis. Nii ei räägi me ju tegelikult geide ja lesbide abiellumisõigusest kui mingisugusest uuest õigusest, vaid vajadusest nende inimeste perekonnaga seotud põhiõigusi kaitsta võrdselt teiste inimeste samade õigustega.

Roma rahvuse esindaja õigus mitte olla diskrimineeritud Eesti koolisüsteemis on võrdne eesti rahvusest inimese samasuguse õigusega.

Pigem räägime vähemuste kontekstis gruppidest, kelle suhtes ühiskonnas ollakse vähem sallivad, mistõttu on nende inimõigused erilise ohu all.

Seetõttu tuleb teha eraldi pingutusi, et vähemuste suhtes olemasolevate kahjulike eelarvamustega võidelda ning seeläbi vähendada suuremat riski nende inimõigustele, millega teised ühiskonna liikmed ei pea kokku puutuma.

Meedial on eriline vastutus just vähemusgruppide olukorra suhtes ühiskonnas. Meedia võimuses on eelarvamusi ja stereotüüpe võimendada läbi negatiivse alatooniga väljendite nagu «neeger» või «mustlane».

Paljudel juhtudel ei ole üldse oluline, mis oli mõne uudisekünnise ületanud uudise peategelase sugu, nahavärv, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon või see, kas tal oli mõni puue või mitte. Enamikul juhtudest (kui tegemist ei ole vähemusega) ei kajastata seda infot ju kunagi.

Priit Hõbemäele Delfis muret teinud geiparaadi kohta käiva loo pealkirjastamisel oleks mõttekas kasutada näiteks väljendit «Toimus rongkäik geide ja lesbide õiguste toetuseks», sest tegelikult ei ole oluline see, kes üritusel osalevad, vaid see, mis eesmärgil üritus on korraldatud.

Üritus ja selle sõnum on läbi meediakajastuse aga saanud Eestis niivõrd moonutatud, et LGBT organisatsioonid loobusid eelmisel aastal üldse igasuguse toetusrongkäigu korraldamisest. Seetõttu aga jääb ühiskonnas oluline hääl kuulmata, oluline teema tõstatamata. Sellest kaotab kogu ühiskond.

Samas võib meedia ka mõjuda eeskujuna, näiteks loobudes solvavate väljendite kasutamisest.

See ei ole poliitkorrektsusele allumine, vaid inimlik viisakus ja hoolivus teiste ühiskonna liikmete suhtes.

Kui meedias sõnumite edastamine (sõnade, piltide ja ka konteksti abil) on võimalikult neutraalne ega kinnista väljakujunenud negatiivseid hoiakuid, võidab kogu ühiskond.

See pikemaajaline kasu peakski olema see, mis meediat vähemuste õigemast ja õiglasemast kajastamisest hoolima paneb. On ju nemadki selle sama ühiskonna osa ning sõltuvad otseselt ühiskonna heast käekäigust.

NB! Selle loo kommenteerimiseks tuleb vajutada Facebooki sisse logimise nupule (vt allpool)! Abiks on ka samast leitav link «Loe lisaks».