Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Priit Toobal: piirkiirust pidi pidurdama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Alo Raun
Copy
Priit Toobal.
Priit Toobal. Foto: Mihkel Maripuu

Opositsioonilise Keskerakonna peasekretär Priit Toobal leiab Postimehe arvamusportaalis, et valdavalt koalitsiooni ministritest koosnevas liikluskomisjonis sündinud 100 km/h piirkiirusega lõikude ärajätmine tänavu suvel on õige otsus, sest aitab kiiresti liiklussurmade arvu vähendada.

Maanteeameti otsus on igati mõistetav, sest liiklussurmade arv on sel aastal olnud kahjuks väga suur. Piirkiiruse mittetõstmine on meede, mida saab rakendada kiirelt ning üle kogu Eesti – ilmselt seetõttu ka selle kasuks otsustati. Kas ja millise tulemuse seesugune otsus andis, saab hinnata liiklusõnnetuste statistika põhjal sügise ja talve saabudes.

Samas ei piisa vaid kiiruspiiri mittetõstmisest selleks, et olukorda Eesti liikluses tervikuna paremaks muuta.

Kiiruskaamerad on olnud abiks kindlatel teelõikudel, kuid teede planeerimine ja rajamine peab samuti senisest rohkem keskenduma liikluse ohutuks muutmisel.

Hiljuti andis maanteedega seonduvale hinnangu ka riigikontroll, mis leidis, et väga kallite «superristmike» (nt Mäo ja Kukruse) rajamine on olnud majanduslikult ebamõistlik investeering. Lisaks juhtub ka sellistel uutel suurtel liiklussõlmedel küllaltki palju avariisid.

Olen seda meelt, et riik peaks keskenduma neljarealiste teede asemel kolmerealistele, mis muudaks möödasõidud tunduvalt ohutumaks, kuid oleks märgatavalt odavam lahendus.

Kiiruskaamerad, piirkiirus ja laiad teed ei taga veel aga liiklusohutust. Ülimalt oluline on selle kõige juures eelkõige politseinike olemasolu ja silma paistmine liikluspildis – usun, et pea igale autojuhile mõjub patrullauto nägemine distsiplineerivalt.

Politseinike puudus liikluspildis on aga tegelikult märk selle valdkonna alarahastatusest. Pole mingi saladus, et prefektuurides loetakse iga bensiiniliitrit ning just rahapuuduse tõttu on politseiautode läbisõidud viidud miinimumini.

Samas on PPAs ka tööjõu probleemid – 2011. aastal tuli sinna tööle 245 töötajat, lahkus aga 507. Sealjuures nimetati peamiseks lahkumise põhjuseks ootustele mittevastavat palka. Seega vajame senisest suuremat rahastust siseturvalisuse valdkonnale ning mitmete meetmete koosmõjus õnnestub loodetavasti ka liiklusohutust suurendada.

Postimehe arvamusportaal küsib täna erakondadelt, kuidas nad suhtuvad otsusesse suviste 100 km/h lõikude pikaajaline eksperiment Eesti maanteedel lõpetada.

Tagasi üles