/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/02/06/128794t1h091b.jpg)
Juhtkiri: iseseisvus, kuid mitte sõltumatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
End täpselt aasta eest iseseisvaks kuulutanud Kosovo jaoks pole esimesed 12 kuud möödunud kuigi edukalt. Ühelt poolt on muidugi ära hoitud albaanlaste ja serbia vähemuse võimalikud konfliktid, kuid teisalt pole serblastega asustatud alad kuidagi rohkem integreeritud ega nende tulevik selgem. Serbia kinnitab endiselt, et Kosovost ei saa kunagi riiki ning tegu on ajaloolise Serbia territooriumiga. Kosovo tulevikku otsustavad endiselt rahvusvahelised organisatsioonid ja tegelik sõltumatus välisabist ning tugev majandus ja liitumine euroliiduga on väga kauged unistused.
Kõik ei ole küll kadunud, kuid selge, et kümnest aastast ÜRO juhtimisest ja rahvusvahelistest läbirääkimistest albaanlaste-serblaste konflikti lahendamiseks ei ole piisanud.
Vähemalt on Kosovot tunnustanud üle 50 riigi, mille hulgas on 22 ELi liiget ja USA. Kosovot pretsedendina kasutanud Venemaa satelliite Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat peavad riigiks aga vaid üksikud Venemaa kahtlase kuulsusega sõbrad.