Paljud minu vestlused algavad umbes nii: «Millega sa praegu tegeled?» – «Elan Tartus ja olen asendusteenistuses.» – «Mis asi see veel on?»
Olav Kersen: tundmatu, kuid kasulik asendusteenistus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks on minu asendusteenistus lõpule jõudmas.
Asendusteenistuse võib tavapärase ajateenistuse asemel valida iga kutsealune, kes seda soovib. Seaduse järgi piisab vaid usulisest või kõlbelisest põhjusest, kuid seletused võetakse ka lähedastelt, töö- või õppekohast, usulisest organisatsioonist (kui sinna kuulutakse).
Kõlbeline põhjus on väga lai mõiste, kuid olenemata kutsealuse avalduse või essee põhjalikkusest küsitletakse ikkagi lähedasi, tööandjat või õpetajaid, kui patsifist, relvapelglik või teistsuguse maailmavaatega inimene ikkagi on.
Teenistuskoht on elukohajärgne ja siseministeeriumi, riigi või kohaliku omavalitsuse valitsemisalasse kuuluv asutus. Nii on võimalik sattuda päästetöödele, aga ka sotsiaalteenuseid pakkuvasse asutusse või näiteks erivajadustega õpilaste kooli.
Mina valisin teenistuskohaks Tartu ja asutuseks pakuti mulle Tartu laste turvakodu. Käisin juba kevadel seal vestlemas ja proovimas, milline mu töö välja nägema hakkab.
Asendusteenistus on nagu täistööajaga töötamine. Tavaliselt olin tööl esmaspäevast reedeni kella 9–17, kuid asendamiste, ürituste, väljasõitude jne puhul töötasin vastavalt vajadusele.
Lepingu järgi kehtivad ka mulle töö- ja puhkeaja seaduses sätestatud nõuded ning teenistuse jooksul on ette nähtud 20 puhkepäeva. Kaitseressursside amet maksis mulle igakuist alampalga suurust toetust, kuid majutus ja toitlustuskulud jäid enda kanda. Väljaõppe ja töövahendite eest vastutab teenistuskoht.
Kaitseressursside amet kontrollis teenistuse täitmist igal kuul ning nõudis asutuselt asendusteenistuja tööajatabelit. Teenistuse ajal säilis mul ravikindlustus, akadeemilise puhkuse võtsin ülikoolist ajateenistusse asumise tõttu, säilib ka töökoht nagu tavalise ajateenistuse puhul.
Pärast tööpäeva lõppu on mul vaba voli minna, kuhu tahan, ja tegeleda, millega soovin, kuid 12 kuud järjest pean ilmuma tööpostile siis, kui graafik seda ette näeb, välja arvatud tõendatud haigestumiste korral. Teenistuse lõppedes makstakse ühekordset toetust umbes pool viimase kuu Eesti keskmisest brutopalgast ning asendusteenistuja arvatakse kõikide õiguste ja kohustustega reservi nagu ajateenijagi.
Selline on asendusteenistus pealiskaudselt kirjeldades. Sisuliselt on see midagi muud ning võiks olla enam soositud ja laialdasemalt rakendatud. Riigikaitse ei tähenda vaid militaarset väljaõpet ja relvaga kaitsmist, vaid ka päästetöid, lastekaitset, õiguskaitset, seaduskaitset, sotsiaaltööd vms.
Asendusteenistujaid saaks laialdaselt rakendada pääste- ja kustutustöid tegevates abikomandodes, abipolitseinikena, abiõpetajatena-kasvatajatena tavakoolides või erivajadustega õpilastega koolides. Samuti sotsiaalhoolekande asutustes või vastavalt oskustele ja haridusele mõnes kolmandas teenistuse jaoks sobivas kohas.
Praegu astub asendusteenistusse igal aastal umbes 30 meest ja arvan, et see ei ole vähese huvi tõttu, vaid pigem teadmatusest. Kellel on plaan hakata vabatahtlikuks Eestis või välismaal, soov midagi oma elukohas ära teha, et muuta kohalikku elu paremaks, alustada uusi projekte või osaleda käimasolevates, teenida oma riiki avatud ühiskonnas, nemad võiksid kindlasti valida asendusteenistuse.