AHTI KALLIKORM ⟩ Miks on jaanipäev nagu suvised jõulud?

Jaanilõke. Foto on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

Eesti kaks suurimat rahvapidu aastas on jõulud ja jaanipäev. Me ei ole suurem usurahvas, aga jõule tähistame igas kodus. Isegi kui ei lähe kirikusse, siis kuuse toome ikka tuppa ja paneme lauale ahjuprae ja verivorsti. Hing ihkab, nagu öeldakse, ja palju sellest edasi ei mõeldagi, kirjutab Ahti Kallikorm.

Teame, et jõuludega tähistatakse Jeesuslapse sündi Petlemmas – linnas Jordani jõe läänekaldal umbes 10 km Jeruusalemmast lõuna pool, mis on ka Taaveti sünnilinn, kus ta kuningaks krooniti.

Kui jõulud läbi, jääme ootama Eesti Vabariigi aastapäeva, aga see on vaid väike vahepeatus enne suurt südasuvist pidu. Jaanipäeval käiakse veelgi vähem kirikus, aga lõkke äärde jõuab enamgi rahvast kui talvel jõulukuuse alla. Jaanipäeva menüü on küll aastatega tundmatuseni muutunud – vaevalt enne ilmasõda kuskil šašlõkki grilliti ja värsket salatit söödi. Üheski Eesti muuseumis pole ka säilinud sõjaeelset grillahju. Vanasti liha ikka suitsutati ja soolati ja praeti ja keedeti ja hautati ja kuivatati. Jaanipäev on nii tähtis, et juba nädalaid varem hakkame arutama, kas sel aastal on palju sääski, kas hakkab sadama ja kes on selge grupijuht. Aga kes poleks mõtisklenud, miks on jaanipäev nagu suvised jõulud meie kõigi jaoks?