VLADIMIR SAZONOV ⟩ Mis saab Iraanist, kui senine režiim kukub?

Iraani naine hoiab käes ajatolla Khamenei pilti. Foto: ABEDIN TAHERKENAREH

Oleme viimase paari aasta jooksul näinud, kuidas Iisraeli ja Iraani suhted on pidevalt halvenenud ja konflikt eskaleerus nüüd sõjaks. Juba eelnevatel aastatel olid tekkinud kartused, et nende vahel võib alata sõda, kirjutab Vana-Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Sazonov.

Sõja puhkemise võimalus suurenes eriti pärast seda, kui Iraani marionett terroristlik HAMAS ründas 7. oktoobril 2023 Iisraeli, tappes tsiviilisikuid ja võttes hulgaliselt pantvange. Iisrael alustas sõjalist kampaaniat HAMASi purustamiseks, kuid HAMASi toetuseks astusid välja teisedki Iraani marionetid ja terroristlikud rühmitused Hizbollah ja houthid Jeemenis. Vaatamata Iisraeli ja rahvusvahelise aatomienergia agentuuri ning mitme riigi ja organisatsiooni hoiatustele on Teheran ignoreerinud reegleid, kokkuleppeid ja pole piirdunud rahuliku tuumaenergia arendamisega, vaid on töötanud tuumapommi loomise eesmärgil.

Iraan on terrorismi toetamise ja vaenuliku mõjutustegevusega kujutanud aastakümneid ohtu Iisraelile, aga ka laiemalt Lähis-Idale. Tuumarelv autoritaarse riigi käes on alati suur ohuallikas – näiteid on mitmeid – Põhja-Korea ja Venemaa. Ilmselt sel põhjusel hakkaski Iisrael tegutsema eesmärgiga hävitada või nõrgestada Iraani tuumapotentsiaali ja -programmi.