Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kristina Pihlapuu
Saada vihje

JUHTKIRI Võidupüha sümboolne tähendus (3)

Urmas Nemvalts joonistab.
  • Võit Landeswehri sõjas tõstis eestlaste enesetunnet.
  • Saksamaa on 20. sajandil täiesti muutunud.
  • Jaaniaeg olgu võimalus olla koos lähedastega.

Esmaspäeval tähistatav võidupüha on sümboolse tähendusega praegugi, kui mõelda Eesti 20. sajandi ajaloole.

23. juunil 1919 lõid eestlased Landeswehri sõjas Võnnu lahingus sakslasi, keda juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. Viimane oli aasta varem aidanud Soome kodusõjas Soome valgeid ning oli Soomes kõrgelt hinnatud. Aga mitte Eestis – von der Goltz, Landeswehr ja Rauddiviis eirasid lääneliitlaste korraldust sõdida üksnes bolševikega ja pigem kaitsta noori Eesti ja Läti riike. Nii tuligi Eesti rahvaväel sakslastega lahingut pidada.

Võit sakslaste kui toonaste põlisvaenlaste üle tõstis kahtlemata eestlaste enesetunnet ja siit ka võidupüha tähistamine 23. juunil, ehkki Tartu rahu sõlmiti hoopis Nõukogude Venemaaga. Sajanditepikkune alandus sakslaste poolt sai Landeswehri sõjaga väärika lõpu. Lisaks sellele, et Eesti astus suure sammu oma iseseisvuse kindlustamise suunas, aitas Eesti Landeswehri sõjaga ka Lätit. Bolševike kontrollitud Läti kujutanuks meie iseseisvusele suurt ohtu.

Toona, 1919. aastal olnuks keeruline uskuda, et sakslastest saavad meie liitlased ja partnerid. 20. sajand nägi Saksamaa muutumist, seda küll kahe maailmasõja hinnaga, kuid tulemuseks on rahumeelne ja demokraatlik Saksamaa. Seevastu Venemaa olemus on jäänud paraku samaks – idanaabri tung kontrollida oma naabreid on viinud agressioonini Ukrainas ja ähvardusteni teiste naaberriikide aadressil. Ning on vähe lootust, et Venemaa muutub nagu Saksamaa. Kuid Saksamaa muutumine demokraatlikuks tähendab ka, et võidupüha kuulub vaid ajalukku – ei kuule me Berliinist etteheiteid selle püha tähistamise üle. Seda erinevalt Moskvast, kes teab meist paremini, milline peab Eesti ajalugu olema.

Nii tähistamegi võidupühaga lisaks eestlaste sajanditepikkusele visadusele ka Euroopa muutumist demokraatlikuks. Marsivad ju lisaks eestlastele võidupüha paraadile ka meie liitlaste väed. Ukraina täiemahulise sõja valguses on liitlassuhted omandanud veelgi suurema tähenduse.

Kuid Saksamaa muutumine demokraatlikuks tähendab ka, et võidupüha kuulub vaid ajalukku – ei kuule me Berliinist etteheiteid selle püha tähistamise üle.

Võidupäev lõpeb jaanilaupäevaga, millele järgneb jaanipäev. Tavaliselt on jaaniaeg kahjuks tähendanud ka surmajuhtumeid, kus purjus peaga on mindud ujuma, tehtud autoga avarii või mingil muul moel hukka saadud. Ning paraku on tihti nende õnnetuste põhjustajaks olnud liigne alkoholi tarbimine.

Kuid võibolla on hakanud ajad muutuma. Kuku raadio selge grupijuhi kampaania püstitas tänavu rekordi, kui selgeks grupijuhiks registreeris end üle 8400 inimese. Paistab, et inimesed on hakanud varasemast rohkem tajuma vastutust oma lähedaste elu eest. Võibolla on taibatud, et jaaniaeg ei tähenda ilmtingimata piiramatut läbustamist, vaid sarnaselt jõuludega võimalust olla koos oma lähedaste ja sõpradega. Postimees loodab, et see niimoodi on. Head võidupüha ja jaaniaega!

Kommentaarid (3)
Tagasi üles