Mikk Salu ⟩ Netanyahu mõistis Trumpi, ajatollad mitte

Iisrael peaminister Benjamin Netanyahu ja USA president Donald Trump Valges Majas. Foto: Postimees

• EI Iisraeli ega USA allikaid pole võimalik täiesti usaldada.
• Kas Benjamin Netanyahu usub võimuvahetusse Iraanis?
• Netanyahu mängis Donald Trumpi üle.

Sõja puhkedes on vahel peaaegu võimatu on aru saada, mis täpselt toimub. Kui konkreetseid sündmusi saab enam-vähem jälgida – Iraani raketid maandusid siia, Iisrael pommitas toda –, siis selle kõrval toimuvat poliitikat ja diplomaatiat on raskem hoomata. Sündmused arenevad nii kiiresti, et mõne poliitiku (olgu USA või Iisraeli oma) hommikune avaldus võib lõunaks olla juba vananenud, kirjutab nädalakommentaaris ajakirjanik Mikk Salu.

Ei ole võimalik lõpuni usaldada ei USA ega Iisraeli allikaid. Mitte ilmtingimata selle tõttu, et keegi sihilikult valetab, vaid sellepärast, et liiga on palju kuulujutte, oletamist ja lugusid, mis toetuvad anonüümsetele «administratsioonile lähedal seisvatele allikatele». Ja kindlasti ka spinnitakse. Vähemalt USA-Iisraeli suhete ajalugu näitab, et vajadusel spinnitakse ja lekitatakse infot ka teineteise kohta. Rääkimata vastastest.

Näiteks on Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu viimastel päevadel mitu korda viidanud režiimi väljavahetamise võimalikkusele Iraanis. Aga kas Netanyahu tõesti seda usub? Ta on olemuslikult väga ettevaatlik ega ole «suurte visioonide»​ poliitik. Ka ajalooliselt on Iisrael režiimivahetuse suhtes olnud erakordselt skeptiline. Nende enda ainus tõsisem katse kujundada vastaste sisepoliitikat – Liibanonis 1980. aastail – lõppes fiaskoga. Selle taustal võiks arvata, et Netanyahu jutt on pigem osa psühholoogilisest sõjast Iraani liidrite survestamisel.

Aga teisalt, võibolla ongi tekkinud võidujoovastus ja selle käigus muutuvad eesmärgid üha suuremaks. Pealegi, erinevalt araabia maadest, kus Iisrael näeb pigem valikuid halva ja vähem halva vahel, usutakse Iraani kohta, et sealne ühiskond on loomu poolest vähem antisemiitlik ja seal on päriselt võimalik valitsus, mis suhtuks Iisraeli sõbralikult.

Teheran kuulas liiga palju Tucker Carlsoni antisemiitlikku loba, aga nagu Duran ütleb: Trump a) ei taha tuumapommidega Iraani, kuid b) on ettevaatlik ja tahtis anda Iraanile diplomaatilise võimaluse.

​Politico avaldas mõned päevad tagasi analüüsi, mille tees oli järgmine: suurmeister (Netanyahu) mängis diilimeistri (Trumpi) üle. Sest tõepoolest, viimased kaks-kolm kuud on USA poolt tulnud Iisraeli kohta ainult halbu uudiseid. Ja nüüd, nagu Politico viitab, üritavad MAGA maailma esindajad spinnida Iisraeli-Iraani sõjale eelnevat diplomaatiat, kuidas Trump ja Netanyahu koos ajatollad üle kavaldasid.​ Politico teesi teine pool paistab tõsi. Iisraeli sõjalise edu valguses riputavad paljud Trumpi ringkondade esindajad tõepoolest ennast nüüd selle edu külge, ehkki veel mõned nädalad tagasi töötasid pigem Iisraeli vastu. Kuid selle teesi esimene osa – Netanyahu mängis Trumpi üle – on ülemõtlemine.

Pigem on tõene Michael Durani käsitlus (Duran tunneb isiklikult enamikku Trumpi koalitsiooni võtmemängijaid, olemata samas ühegi fraktsiooni liige). Netanyahu mõistis Trumpi ja Trumpi koalitsiooni, Iraani ajatollad mitte. Teheran kuulas liiga palju Tucker Carlsoni antisemiitlikku loba, aga nagu Duran ütleb: Trump a) ei taha tuumapommidega Iraani, kuid b) on ettevaatlik ja tahtis anda Iraanile diplomaatilise võimaluse. Netanyahu sai ​Trumpist aru​, mõistis, et Trumpi ümber on nii Iisraeli pooldajaid kui ka vastaseid, tuli talle mingites kohtades vastu, aga ajas lõpuks oma asja ning esitas oma kaasuse Trumpile paremini kui Teherani vaimulikud enda oma. Sõjaaja poliitika on hägune, täis kuulujutte ja spinnimist ning detailides on kindlasti jampsi, kuid suur pilt võib olla lihtsam, kui meediamüras paistab.