/nginx/o/2021/06/14/13847719t1hf48b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/16/16928930t1h44a6.jpg)
- Nähtavasti ründab USA Iraani lähiajal
- Iraani keskvõim vajub vaikselt kaosesse
- Venemaa suurendab relvatarneid Põhja-Koreast
Iisraeli ja Iraani sõda peegeldab maailma tänast reaalsust. Venemaa reageering sõjale ning USA ettevalmistused rünnakuks annavad aimu lähiaja arengutest, kirjutab julgeolekuekspert Erkki Koort.
Iisrael alustas rünnakuid Iraani vastu täiesti oma doktriini kohaselt. Nimelt näeb see ette ennetavat rünnakut, kui sõda on möödapääsmatu. Ja praeguseks on selge, et sõja jätkumine on möödapääsmatu. Juudiriigil ei ole teist valikut, kui sõdida nii pikalt, et Iraan ei suudaks enam vastu lüüa. Näib, et peatselt enam ei suudagi.
Šoigu visiit Põhja-Koreasse näitab, et Venemaa on Teherani mahakandnud ning samuti toob esile, millises eksistentsiaalses sõltuvuses on Moskva sõjas Ukraina vastu välistest tarnijatest.
Tegelikult on see ikkagi uskumatu, et Eestist poole väiksem riik on asunud edukalt rünnakule pindalalt 79 korda suurema riigi vastu. Iraanis elab 9 korda rohkem inimesi, kui Iisraelis. Loomulikult ei ole ainult pindala määrava tähtsusega, kuid mingisse proportsiooni see asjad siiski paneb. Muide, Iraan on 2,5 korda suurem Ukrainast.
Lähiaja arengud
Iisrael purustas kiiresti Iraani võime kontrollida oma õhuruumi. Iraani lennukid ei tõuse õhku ja õhutõrje on hävitatud. Iisrael on nende tugipunkte ja Venemaa päritolu laskeseadmeid hävitanud metoodilise järjekindlusega. Osaliselt tehti seda juba 2024 oktoobris, kuid nüüdse rünnaku ajal tehti seda nii õhulöökide, kui ka maapinnal tegutsevate eriväelaste abil. Loomulikult kasutatakse sealgi ohtralt droone.
Destroyed Iranian ballistic missile launcher sitting in its launch pad after an Israeli airstrike and subsequent catastrophic missile cookoff. pic.twitter.com/j0CXrVD8ln
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 19, 2025
Tõenäoliselt kukub Iraan lähiajal kaosesse. Keskvõim on juba lakanud toimimast ning praeguseni on Iisraeli poolt tapetud kõik kõrgemad sõjaväelased, kes väe juhtimise ülevõtavad. See vähendab kindlasti veelgi Iraani erinevate väeliikide võitlusvõimet ning võimalust koostoimeks. Iraanis on olemas potentsiaal rahulolematuseks, väline opositsioon ja samuti etnilised piirkonnad, mis mujale vaatavad, näiteks kurdidega asustatud osa.
Iisrael on soovitanud inimestel Teheranist lahkuda ning paljud on asunud seda ka tegema. Pealinnas vallandnud kaost pole sama kerge kontrollida, kui saata kombluspolitsei naiste vastu. Riigisisesed põgenikud kutsuvad esile humanitaarkatastroofi, sest mitte kõik ei mahu elama sugulaste juurde provintsides.
Samuti on Iraan teatanud Iisraeli spioonide arreteerimistest. Väidetavalt oi neid 24, kes Iisraeli kasuks luurasid, kuid avaldatud materjalist jääb vägisi mulje, et pigem on olnud sotsiaalmeedias infot ja fotosid jaganud inimestega. See omakorda näitab režiimi jõuetut viha, sest tegelikke spioone tabada ei suudeta.
USA tegevus
Ameerika Ühendriigid ründavad Iraani lähiajal. Kõik märgid viitavad sellele. USA liigutab piirkonda vägesid ja toetuskomponente, kohale on toodud tankurlennukid. Loomulikult peab USA tegelema oma vägede kaitsmisega, sest Iraani rünnakud pole välistatud, kuid on vähetõenäolised. Kui need tulevad, siis on nad pigem terroristlikud enesetapurünnakud, kui sõjalised operatsioonid.
Tegelikult on see ikkagi uskumatu, et Eestist poole väiksem riik on asunud edukalt rünnakule pindalalt 79 korda suurema riigi vastu.
Palju on räägitud USA punkripurustajatest, millist relvastust Iisraelil endal ei ole. Neid vajatakse, kuna Iraani tuumaprogramm on kaevatud sügavale maa alla.
Huvitav areng on toimunud aga USA presidendiga. Kui varasemalt on ta kõnelnud läbirääkimistest, siis nüüd on ta teinud üheseid avaldusi, et USA võidab. Samuti on kummaline, et Trump kõneleb meie vormis Iraani õhuruumi kontrollimisest, kuigi praegu ei ole mingeid märke nagu oleks USA sõjalistes rünnakutes osalenud. Luureandmeid on USA Iisraeliga kindlasti jaganud ning jagab neid ka praegu reaalajas. Tõsi on seegi, et ülekaal on saavutatud USAs toodetud relvastust kasutades.
This nuclear reactor in Arak was created for one purpose: to build a nuclear bomb. It has now been neutralized.
Here is a closer look at the reactor itself: pic.twitter.com/sfSdmyyYou— Israeli Air Force (@IAFsite) June 19, 2025
Trumpi väljaütlemisi jälgides nähtub, et USA otsustas sekkumise peale seda, kui Iisrael oli ülekaalu saavutanud. Retoorikamuutusest jääb vägisi mulje, et Trump tahab alati toetada tugevamat ning vältida võimalust, et teda seostatakse nõrgema poole või ohvriga.
Trump on esitanud Teheranile ultimaatumi alistumiseks, kuid unustab, et see ei ole kinnisvaratehing. See pole olukord, kus saaks tekkida «great deal». Iraan ei saa olemuslikult ega näiliselt USA ees lömitada. See ei ole võimalik, kuna tähendaks režiimi hävingut.
Venemaa sammud
Ei maksa hinna üle Venemaa ja Iraani sõlmitud vastastikuse abistamise lepingut. Need on alati suures osas ühepoolsed, st abistada tuleb Venemaad. Moskva on küll hoiatanud USAd tagajärgede eest, mida Iraani ründamine kaasa toob, kuid see on siiski vaid kommunikatiivne retoorika. Sisulist mõju Venemaa siin ei oma. Pigem toetab see nende püüdluste vastu Ukraina osas Trump enda poole kallutada.
Russian Foreign Ministry spokesperson Maria Zakharova warned that U.S. military action would be extremely dangerous with unpredictable consequences. The warning came after Putin and Xi condemned Israel in a joint call. pic.twitter.com/N18ereo3pg
— Polymarket Intel (@PolymarketIntel) June 19, 2025
Juba enne Moskva hoiatusi teatas Trump, et ei soovi Putinit rahuvahendajaks Teheraniga. Seegi kinnitab, et Trump on praeguseks teinud otsuse Iraani ründamiseks, sest esimestel sõjapäevadel oli ta valmis Putini kaasamiseks.
Tõenäoliselt kukub Iraan lähiajal kaosesse. Keskvõim on juba lakanud toimimast ning praeguseni on Iisraeli poolt tapetud kõik kõrgemad sõjaväelased, kes väe juhtimise ülevõtavad.
Liitlaste kadumine on Teheranile kindlasti probleem, sest ei Hamas, Hezbollah, huthid ega paljud muud nende rahastatud rühmitused, ei ole Iraani poolel aktiivselt sekkunud. Osalt muidugi seetõttu, et nad on purustatud. Praegune olukord asetab uude valgusesse ka Süüria režiimi ootamatu ja kiire lagunemise.
:format(webp)/nginx/o/2025/06/19/16936057t1h8d9f.jpg)
Sõda Iraanis tõi kaasa Venemaa julgeolekunõukogu sekretäri Sergei Šoigu kiire visiidi Põhja-Koreasse. Põhjus on muidugi väga pragmaatiline – Iraani tarned tuleb kiiresti asendada. See näitab, et Venemaa on Teherani mahakandnud ning samuti toob esile, millises eksistentsiaalses sõltuvuses on Moskva sõjas Ukraina vastu välistest tarnijatest.
Kõik märgid ennustavad praegusel hetkel Teherani praeguse režiimi lõppu. Sõjaline lüüasaamine on sisuliselt juba toimunud, sotsiaalse katastroofi eeldused on loodud ja liitlased on kadunud. Kuigi ajatolla ähvardab jätkuvalt ka USAd sekkumise korral hirmsate tagajärgedega, pole tal jõudu tõrjuda endast 79 korda väiksemat riiki.