Martin Hallik ⟩ Kes tahab kaitsta Eestit?

Õpilastööna valminud puitraamil droon. Drooniõpe peab järjest rohkem leidma tee koolidesse. Foto: «Tee Ise Droon» algatusrühm

• Kaitse- ja võitlustahe on kaks erinevat asja.
• Koolid võiksid omavahel jagada droonispetsialiste.
• Perekonnal on kindel roll kaitsetahte kasvatamisel.

Kohe on jälle aeg tähistada võidupüha. Kuidas olla kindel, et vajadusel suudame uuesti võita? Vabadussõda oli eelkõige tahte võit. Vabadussõja alguses oli vähe varustust, aga noortel ja maailmasõja kogemusega meestel oli palju tahet. See tõmbas kaasa ka alguses vähese tahtega mehed. Praegu pingutame, et oleks palju varustust, aga sellest tähtsam on see, et tahe ei oleks nõder, nendib ajaloolane Martin Hallik (Isamaa).

Kaitsetahe ja võitlustahe on kaks erinevat asja. Esimese puhul on valmisolek osutada vastupanu vaenlasele üldiselt, teine on reaalne valmisolek osaleda lahingus. Kaitsetahet hinnatakse küsitlustega ja seda saab mõõta. Täna on ca 62 protsenti Eesti elanikest valmis Eestit kaitsma. 12 protsenti Eesti elanikest on valmis osalema sõjalises kaitsetegevuses [i] ehk neil on küsitluse järgi võitlustahe. Võitlustahte mõõtmine on oluliselt raskem. Tihti ei tea inimene isegi, mida ta teeb olukorras, kus tema elule on tegelik oht. Vähesed on seda reaalselt kogenud. Mis mõjutab katsetahet ja kuidas see saaks olla suurem?

Kaitsetahet mõjutavad drastilised sündmused, nagu näiteks Ukraina sõja algus. Kaitseliitu astujate arv suurenes hüppeliselt, loodi rida uusi üksusi. Õppustest osavõtmine muutus tihedamaks ka staažikate kaitseliitlaste seas. Sõda Ukrainas kestab, aga see on muutunud rutiiniks. Kaitsetahet see enam jooksvalt ei tõsta. Kui peaks ilmnema, et peame lootma üha enam ise hakkama saamisele, siis tõstab see ilmselt kaitsetahet. Kaitsetahe sõltub ka sellest, mida inimene on oma elus läbi elanud. Meeste hulgas on kõige suurem kaitsetahe 50-aastastel ja vanematel. Nemad mäletavad okupatsiooni ja see motiveerib. Seda isegi siis, kui füüsis enam kõige erksam ei ole.

Kaitsetahet mõjutavad drastilised sündmused, nagu näiteks Ukraina sõja algus. Kaitseliitu astujate arv suurenes hüppeliselt, loodi rida uusi üksusi.

Juhtimise ja suunanäitamise tähtsust ei saa alahinnata. Kui rühm satub rünnaku alla, siis rühmaülema valjuhäälne juhtimine lülitab iga reamehe peas vajalikud nupud sisse ja algab mõtestatud võitlus. Sama lugu on kaitsetahtega. Tööd kaitsetahte edendamisega küll tehakse, aga tugevalt see paraku välja ei paista. Kindlasti saab seda parandada, eriti kui pidada silmas, et oluliste näitajate osas on viimased aastad olnud suures plaanis paigalseis. Olgu selle tõestuseks tõsiasjad, et viimase kolme aasta jooksul on püsinud ühtlaselt 38 protsendi peal inimeste hulk, kes suhtuvad mõistvalt ajateenistusest kõrvalehoidmisse, või samamoodi on paigal püsinud sõjaliseks kaitsetegevuseks valmisolijate hulk.

Täna on arusaam, et drooniõpe tuleb viia koolidesse. See tähendab, et selle teema peaks endale selgeks tegema nii tehnoloogia- kui ka riigikaitseõpetajad. Selle kõrval oleks vajalik mõelda, et reservis olevate kaitseväelaste ja muude elualade esindajate seast leitakse drooniteemat tundvad inimesed, kes algatuseks aitaks neid õpetajaid või viiks ise valikainetena kursusi läbi. Seega, kui seni on olnud liikumine «Tagasi kooli», mille raames kooli vilistlased lähevad korraks kooli mõnda tundi pidama, siis oleks aeg luua initsiatiiv «Reservist kooli». Koolid saaks teha koostööd väheste sääraste spetsialistide jagamisel koolide vahel. Kohalike omavalitsuste liidud peaks leidma ühiselt maakonna kohta vähemalt ühe sobiva droonilennutamise ala, mis on väljaõppeks kohandatud. Omavalitsuste liidud võiks sellise asja koordineerimisega edukalt hakkama saada.

Kaitsetahte kasvatamisel on oma kindel osa perekonnal ja sellel, kus paikneb inimese elu jooksul kogutud vara. Enamiku keskklassi inimeste kõige suurem materiaalne vara on nende kodu. Selle kaotamine kas pommitamise või okupatsiooni tagajärjel asetab inimese olukorda, kus ta mingil juhul olla ei taha, ning tal on tahe võidelda oma suurima materiaalse vara püsimise nimel. Riigi huvi peaks olema, et võimalikult paljudel inimestel oleks elukoht nende endi omandis, et oleks, mille eest võidelda. Üürikorteri alles jäämise eest ei võitle keegi. Eelmisel aastal tehtud küsitlus [ii] näitab, et kaitsetahe on korrelatsioonis sissetuleku suurusega. Kui palk on Eesti keskmine või üle selle, siis on kaitsetahe juba päris hea. Sissetulekuta inimesed on kõige altimad põgenema.

Täna on arusaam, et drooniõpe tuleb viia koolidesse. See tähendab, et selle teema peaks endale selgeks tegema nii tehnoloogia- kui ka riigikaitseõpetajad.

Samuti oluline aspekt, mis mõjutab kaitsetahet, on perekond. Kui on perekond, siis on, mille nimel võidelda. Samas on ühe inimesega leibkondade arv Eestis kasvuteel, sh ka noorte inimeste hulgas. Noortes peredes lükkub esimese lapse sünd üha hilisemale ajale. See on kaitsetahtele ja -võimele väga halb. Esiteks on meil varsti palju vähem noori, keda ajateenistusse võtta, ning üksikul inimesel on märksa kergem langetada otsus põgenemise kasuks. Seega, perepoliitika on oluline nurgakivi Eesti kaitsetahte kujundamisel.

Naiste senisest suurem hõlmamine kaitseväkke on eraldi suur teema, aga mis puudutab kaitsetahet, siis oleks sellel väga suur ja positiivne mõju meeste kaitsetahte kasvatamisel. Ainuüksi juba selle pärast tasuks selle teemaga tegeleda. Kui ikka noor naine on käinud kaitseväes, siis võib olla kindel, et ta ei loo peret mehega, kelle esimene mõte oleks põgenemine kriitilises olukorras ning kes poleks valmis kaitsma oma peret ja rahvast. Ehk siis naiste hõlmamine kaitseväkke suurendab Eesti kaitsjate arvu rohkem, kui arvata oskame.

Mis puudutab meeste kaitsetahte puudumist ja võimalikku põgenemist Eestist sõjaolukorra tekkides, siis on teada, et 14–15 protsenti mehi prooviks seda teha. Hea, kui oleks teada reeglid, mille alusel meestel oleks lubatud riigist lahkuda. Need reeglid võiksid olla järgmised: mees võib Eestist sõjaolukorras lahkuda siis, kui tal puudub käsi, jalg või on mõni muu selgelt nähtav puudujääk, mis muudab ta võitlusvõimetuks. Või kui tema asemel võtab koha Eesti kaitsmisel sisse tema naine või tütar või õde või ema. Eks siis ole näha, kui paljud mehed valivad põgenemise soojale maale.

Kaitsetahe tekib siis, kui on usk, et sa suudad võita, sa usud, et sind juhivad need juhid, kes tunnevad oma asja. Mida paremad on oskused, seda suurem on eneseusk ja sellest lähtuvalt tahe kaitsta oma riiki ja rahvast.

[i] Avalik arvamus riigikaitsest. Kantar Emor. Aruanne mai 2025.

[ii] Avalik arvamus riigikaitsest 2024. Eesti Uuringukeskus OÜ, 2024.