JUHTKIRI ⟩ E-valimised ja usaldus

Päeva karikatuur. 19. juuni 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Maailmas ainulaadne olemine ei pruugigi olla alati märk eesrindlikkusest.
• Kaks inimest viiest kahtleb Eesti demokraatia ühes olulises toimemehhanismis.
• Kõhklejad peavad saama alati kontrollida, kas e-valimised ikka toimivad õigesti.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) värske raport kutsub üles tugevdama kontrolli e-valimiste üle. Raport küll tunnustas e-valimiste edulugu ja unikaalsust, kuid leidis mitu punkti, mida annaks parandada.

ODIHRi hinnangul tuleks e-hääletust puudutavaid olulisi muudatusi seadusandluses teha alles pärast laiapõhjalist avalikku arutelu ja parlamendi ning ühiskonna selget toetust. Seaduses tuleks ka e-hääletuse reeglid selgemalt lahti kirjutada.

Kui praegu saab inimene kaebuse võimaliku valimisrikkumise kohta esitada ainult enda kaitseks, siis ODIHR soovitab kaaluda, kas kaebusi võiks esitada ka avalikkuse huvides. Samuti soovitab raport, et valija saaks oma häält kontrollida ka pärast valimistulemuste kinnitamist. Praegu saab valija oma häält kontrollida valimisperioodi ajal.

E-valimisi sellisel kujul pole mitte üheski OSCE riigis. Mitmes riigis on püütud sisse viia rohkem või vähem sarnast ID-kaardi süsteemi, kuid avalikkuse survel on need katsed katki jäänud. E-hääletamine on samuti kõikjal arutelu tasemele jäänud.

Ühest küljest on see uhke. Eesti näitab maailmale, milline võiks olla tulevik. Teisalt peituvad siin aga ka ohud. Maailmas ainulaadne olemine ei pruugi olla alati märk eesrindlikkusest, vaid hoopis sellest, et ehk on millegagi eksitud. Tehnoloogiline lahendus on üks asi, kuid sama oluline on ka see, kas inimesed seda lõpuks ikkagi usaldavad.

E-hääletusega kaasnevad teatud riskid, mida täielikult maandada polegi võimalik. Näiteks seda, kes ja kuidas tegutseb vanas eas nõrgaks jäänud inimese ID-kaardiga, ei saa mitte mingil moel lõpuni kontrollida. Sellised riskid tekitavad aga inimestes kahtlusi, olgu need siis õigustatud või mitte.

Valimised on juba selline asi, mis mitte ainult ei pea toimuma puhtalt, vaid inimestele peab ka mulje jääma, et kõik toimus puhtalt.

Kahe aasta tagune küsitlus näitas, et ligi 40 protsenti inimesi peab e-valimisi ebausaldusväärseks või pigem ebausaldusväärseks. Umbes sama suur osakaal arvas, et 2023. aasta riigikogu valimistel toimis e-hääletuse tulemuste võltsimine. Seega, kaks inimest viiest kahtleb Eesti demokraatia ühes olulises toimemehhanismis. Ja valimised on juba selline asi, mis mitte ainult ei pea toimuma puhtalt, vaid inimestele peab ka mulje jääma, et kõik toimus puhtalt.

Kõhklused e-valimistes jooksevad ka mööda erakonnaliine. Osa erakondade valijad usaldavad e-hääletust rohkem, teiste valijad vähem. Seda veendumust kinnistavad valimistulemused, kus e-hääled tulevad suuresti nendele erakondadele, kelle valijad e-valimisi rohkem usaldavad. See ähvardab õõnestada aga juba usaldust terve Eesti riigi vastu.

E-valimised on toimunud Eestis juba 20 aastat ja tõenäoliselt ei kao need kuhugi, kui just mingit väga ränka riivet ei juhtu. Küll aga peab riik hoolitsema selle eest, et inimestele, kes e-valimistes kõhklema kipuvad, on tagatud võimalused kontrollida, kas need ikka õigesti toimivad.