JAAK VALGE ⟩ Traagiliste kangelaste viimane marss – tänan, ei!

Jaak Valge Foto: Madis Veltman

Kahtlemata on Eesti riigi keskseim probleem madal sündimus. Selle aasta esimese nelja kuu sündide arvu järgi otsustades on tõenäoline, et teeme 2025. aastal uue negatiivse rekordi. Asjaolu, et me pole pika aja jooksul lahendusi leidnud ega olukorda leevendanud, ei tee probleemi vähem tähtsaks. Vastupidi, kirjutab ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge (ERK).

Ent me ei peaks sündide arvu langusest meeleheitesse laskuma ja asuma käega lüües ühiskonna hääbumist pealt vaatama. Me ei peaks seda nägema n-ö traagiliste kangelaste marsina, nagu Iiri luuletaja William Butler Yeats üle saja aasta tagasi iseloomustas meie tsivilisatsiooni allakäiku, kutsudes samal ajal üles säilitama vähemalt ülevust ja väärikust sel tema arvates Lääne tsivilisatsiooni paratamatult viimasel faasil.

Sündide arvu langus on pikka aega taastetasemest allpool olnud sündimuse tulemus ning just neil aastatel läbime aega, mil fertiilsed põlvkonnad on väikesed. Kui aga arvutada kohortsündimuskordaja, st kui palju on keskmiselt lapsi 40-aastaseks saanud naistel, siis näeme isegi mikroskoopilist tõusu, 1,84ni naise kohta eelmisel aastal üle-eelmise aastaga võrreldes. Ning kui keskmine laste arv naise kohta jääb samaks, hakkab sündide arv mõne aasta pärast taas tõusma, sest küpsesse ikka jõuab suurem põlvkond. Tõsi, see on väike lohutus: kui laste arv naise kohta ei kasva, järgneb lühiajalisele tõusule pikaaegne langus.