ANDREI KUZITŠKIN ⟩ «Kremli kiilakas lurjus» – lugu Putini digitaalsest diktatuurist

Venemaa diktaator Vladimir Putin rääkimas telefoniga 22. mail 2025. aastal. Foto: Alexander Kazakov / Kremlin Pool / Planet Pix via ZUMA Press Wire / Scanpix

Sõnavabadus on kõige olulisem liberaalne väärtus, mis võimaldab igaühel vabalt teavet saada, oma arvamust kujundada ja seda väljendada. See on demokraatia ja arengu alus, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Vabas ühiskonnas on inimesed võimu allikas ja riik sõltub kodanikest. Seevastu iga autokraatia püüab kodanike õigusi ja vabadusi piirata, et saavutada täielik kontroll ühiskonna üle. Selline süsteem muudab inimese riigist sõltuvaks ja teeb neist hammasrattad mehhanismis, mis töötab mitte arengu, vaid totalitaarse võimu taastootmise nimel.

Esimene Nõukogude juht Vladimir Lenin kutsus Venemaa 1917. aasta oktoobri riigipöörde käigus talle alluvaid relvastatud üksusi üles telegraafi ja ajalehtede toimetusi hõivama, et võtta informatsiooni levitamine enda kontrolli alla. Nii algas Nõukogude diktatuur. Lenini nimekaim Vladimir Putin järgis 80 aastat hiljem oma juhi nõuannet ja otsustas sõnavabaduse vangistada, et teha demokraatia institutsioonist isikliku võimu tööriist.