Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

TOOMAS ALATALU Ükski teine rahvas ei mõista Venemaalt tulevat ohtu paremini kui poolakad

Poola presidendivalimised võitnud Karol Nawrocki.

Elame erakorralisel, julmal ja tormilisel ajal, sest korraga käib kaks ehtsat sõda, üks Euroopas ja teine Lähis-Idas, pluss pidevad relvakokkupõrkeid tosinkonnas Aasia ja Aafrika riikides, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Demokraatlik maailm, eeskätt Euroopa, elab küll edasi regulaarsete valimiste rütmis, ent need kukuvad täna välja kui avalikud poliitkokkupõrked. Tulenevalt sõdade, kriiside ja ideoloogiate mõjust, ent ka teatud gruppide soovist lihtsalt ära teha võimulolijaile, kes jagavad valimistel lubadusi, kuid tegutsevad üksnes väikse kildkonna huvides. Kuna paljud on valimistest loobunud, siis seda sõjakamad on need, kes veel seda teevad. Probleemide eiramine ja reformide vältimine on sünnitanud võimukriisid enamikus riikides ja kogu õhustik on tiine võitlemistest – räägivad relvad ja räägivad suud. Eriti äge sõnasõda käib nendes riikides, mis moodustavad päris sõdade tagalad või kuuluvad alasse, milles domineerimise nimel päris sõda peetakse.

Selleks piirkonnaks on taas Ida- ja Kagu-Euroopa. Ukrainat vallutama asunud Vene režiimi juht Vladimir Putin esitas ju detsembris 2021 ultimaatumi NATO lahkumiseks tervelt 14 riigi territooriumilt. Pärast Kiievi ja Moskva delegatsioonide kohtumist tuleb mainituile lisada veel ka Moldova, mis nagu Ukraina ja Gruusia ei tohiks Kremli arvates kunagi NATOga liituda. Arusaadavalt on Moskva arvestanud sellega, et kõigis 17 riigis leiduks neid, kes tema nõudmisi ühel või teisel põhjusel otse või kaudselt toetavad. Mõistagi, et valimistel. Eriline koht häälte pärast puhkenud võitluses kuulub välismaal, k.a Venemaal elavatele-töötavatele kodanikele, kel kaasalöömine koduses poliitikas on tagatud. Viimased valimised on kinnitanud, et just nende hääled võivad osutuda kaalukeeleks ja ühel hetkel mõjutada Ukrainas käiva sõja kulgu.

Kommentaarid
Tagasi üles