VAHUR LAIAPEA ⟩ Küüditamine ja GULAG käisid käsikäes

Okastraataed ja valvuritorn Nõukogude sunnitöölaagris Perm-36, mis oli osa GULAGist. Foto: Wikimedia Commons

1941. aasta 14. juunil algas Eestis... Mis on õige sõna? Küüditamine? Massimõrv sotsiaalse kuuluvuse põhjal? Rahva eliidi hävitamine? Eesti rahva hävitamine? Nõukogude võimule ohuks oleva kontingendi deporteerimine ja hävitamine? Nii küsib tänasel küüditamise aastapäeval filmirežissöör Vahur laiapea.

Sellest, mis juhtub nüüd-praegu-kohe saab alati minevik. Mineviku olevikuhetkedes kohal olnud surevad ühel hetkel. Jäävad nende räägitud, nendelt salvestatud ja nende kirjutatud lood. Neid lugusid kuulatakse-vaadatakse-loetakse. Tulevad uued ajad oma uute lugudega ja need kunagi lugudeks saanud, enne seda päriselt läbi elatud elud suures osas unustatakse. Eit mäletas, aga eit suri ära, nagu seisab Tammsaare romaanis «Põrgupõhja uus Vanapagan».

1989. aasta paiku ja sealt edasi hakkasid küüditamise- ja laagrimälestuste elus olevad mäletajad nendega toimunut kirja panema. Ilmus palju tunnistusi. Väikesed vihikud ja mõned veidi toekamad. Väikesed tiraažid. Kui palju neid loeti, ei tea.