JUHTKIRI ⟩ Hoop Venemaa liitlasele

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Iraan kujutab Iisraelile surmaohtu.
• Küsimus on, kas Lähis-Idas puhkeb suurem sõda.
• Iraani tuumarelva saamine lükkus edasi.

Iisraeli rünnak Iraani vastu võib areneda täiemahuliseks sõjaks Lähis-Idas, kuid positiivne on kahtlemata asjaolu, et Iraanil ei õnnestu tuumapommi niipea saada.

Reede öösel ründas Iisrael umbes 200 hävituslennukiga Iraani tuumaprogrammi peamisi rajatisi, tappes riigi kolm kõrget sõjaväelast ja mitu tuumateadlast. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et löök polnud ühekordne, vaid rünnakud Iraani vastu jätkuvad. Iraan on vastanud 100 drooni saatmisega Iisraeli pihta.

On selge, et Iisraeli rünnaku näol on tegemist Iisraeli-Iraani kauaaegse konflikti järsu eskalatsiooniga. Kuid ilmselt olid Iisraeli luurel andmed, mis lubasid oletada, et Iraan on tuumapommi saamisele väga lähedal. See oleks Iisraelile ohtlik, sest ajatollade režiim vaenab Iisraeli eksistentsi nagu ka terrorirühmitus Hamas.

Kunagise Iisraeli peaministri Menachem Begini järgi nime saanud Begini doktriin ütleb, et Iisrael võib anda ennetava löögi, kui küsimuse all on riigi ellujäämine. Ka varem on Iisrael nii teinud, andes just Begini ajal 1981. aastal löögi Osiraki tuumareaktorile Iraagis või ka 2007. aastal Süüria tuumareaktorile.

Ehkki tegemist on kahtlemata eskalatsiooniga Lähis-Idas, on küsimus eskalatsiooni määras. Ehk kas puhkeb Lähis-Idas täiemahuline sõda Iisraeli ja Iraani vahel ning kas sellesse sekkuvad ka teised riigid. Eskalatsiooni määrast sõltub ka see, kui palju või kas üldse saab konfliktist kasu Venemaa. Kui sõda Lähis-Ida jääb kestma kauemaks, väheneb lääne tähelepanu Ukrainale. Ka tõusnud naftahind toob Kremlile lisatulu.

Samas tähendab Iraani nõrgenemine – sest Iisraeli rünnak ja ka tulevased rünnakud seda põhjustavad –, et Venemaa üks peamisi liitlasi Ukraina sõjas pole enam nii tugev ja peab järjest enam mõtlema oma režiimi püsimajäämisele. Režiimi vahetus Iraanis tähendaks samasugust geopoliitilist maavärinat, mis juhtus 1979. aastal, mil teokraatlik režiim võimule sai, kuid praegu leiaks see aset vastupidises suunas.

Läänes saavad kõik aru, et inimõigusi maha tallav tuumarelvaga Iraan on selgelt ohtlikum maailma stabiilsusele kui praegune Iraan.

Erinevalt Gaza sektoris toimuvast, kus lääneriikide arvamused lähevad selgelt lahku, on Iraani suhtes palju tugevam üksmeel. Seda näitas ka mullu Iraani raketirünnak Iisraelile, mille tõrjumises osales mitu lääneliitlast. Läänes saavad kõik aru, et inimõigusi maha tallav tuumarelvaga Iraan on selgelt ohtlikum maailma stabiilsusele kui praegune Iraan. Iisraeli on praeguses rünnakus toetanud ka USA president Donald Trump. Erinevalt aga varasemast ei ole Iraani seljataga Süüriat, kelle uus režiim soovib läänega pigem häid suhteid.

Mida peab Eesti tegema? Eesti peab seisma jätkuvalt hea Ukraina sõjalise ja moraalse toetuse kindlustamisel läänes. Ehkki lääne tähelepanu on praegu arusaadavalt Lähis-Idal, ei kao Ukraina sõda kuhugi. Lähis-Ida küsimusega tuleb tegeleda aga Euroopa Liidul kui tervikul.