ANNELI UFFERT ⟩ Kogukondlik ennetus külamajade toel: inimkeskne lahendus vananevale Eestile

Anneli Uffert. Foto: Arvo Meeks

Järgmine sisuline samm sotsiaalpoliitikas võiks olla kasutamata külamajade rakendamine kogukondlikus ennetustöös, kirjutab Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni eriala üliõpilane Anneli Uffert.

Eesti rahvastik vananeb: aastaks 2040 moodustavad 65-aastased ja vanemad ligi kolmandiku elanikkonnast (statistikaamet, 2021). Selle kõrval kasvab eakate toimetulekuraskuste ja hooldusvajaduse osakaal, mis seab tõsise surve tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Kui soovime säilitada süsteemide jätkusuutlikkust ning samas tagada vanemaealiste väärikuse ja heaolu, vajame selgeid, kodulähedasi ja ennetust toetavaid lahendusi.

Eesti külade ja väiksemate asulate taristusse on aastate jooksul investeeritud miljoneid eurosid – sh LEADER-programmide ja kohalike omavalitsuste toel. Paljud külamajad on soojad, ligipääsetavad ja tehniliselt varustatud, kuid seisavad tööpäeviti suure osa ajast kasutamata. Just nende hoonete potentsiaali rakendamine kogukondliku ennetustöö toetuseks võiks olla järgmine sisuline samm sotsiaalpoliitikas.