RAUL PARTS ⟩ Miks valitsused meile valetavad

Stenbocki maja, kus resideerivad Eesti valitsus ja riigikantselei. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Kui lubadusi ei suudeta täita või need ebaõnnestuvad, kalduvad Eesti poliitikud kasutama kulunud retoorikat, mille järgi ei ole oluline süüdlaste otsimine, vaid tuleks keskenduda vigadest õppimisele, et sarnaseid olukordi tulevikus vältida, kirjutab Tallinna Ülikooli majanduspoliitika õppejõud Raul Parts.

Kas keegi mäletab veel, kuidas peaminister Andrus Ansip lubas Eesti viia Euroopa viie rikkaima riigi sekka? Või kui peaminister Kaja Kallas lubas, et maksud ei tõuse? Või kuidas peaminister Kristen Michal kinnitas, et maksutõusud on ajutised ning pärast neid saabub maksurahu, mis tagab Eestile konkurentsivõimelise maksu- ja rahanduskeskkonna? Aga kui kliimaminister Yoko Alender deklareeris, et elektri lõpphind on tulevikus meie kõigi jaoks odavam, mida enam riik subsideerib maksumaksja taskust tuuleenergia tootmist? Meenutamist väärivad nii viimase kolme aasta jooksul rahandus- ja majandusministeeriumit juhtinud ministrite kui ka juhtivametnike poolt kõlanud pidevad lubadused kohe-kohe saabuvast majanduskasvust, mis kõik on olnud valitsuse järjepideva ning pädeva töö tulemus.

Kõik need lubadused on osutunud sisuliselt valedeks. Mõiste «vale» kontseptsiooni aga poliitik tihtilugu ei mõista, kuna valetamine ei too endaga kaasa ei negatiivseid tagajärgi ega ka võimalikku karistust. Seega võib valijate lollitamiseks ning häälte püüdmiseks öelda ja lubada poliitik sisuliselt mida iganes, sest ega vana kombe kohaselt ametnik ja poliitikud ju ei vastuta, kui lubatu mitte kunagi ei realiseeru. Kui lubadusi ei suudeta täita või need ebaõnnestuvad, kalduvad Eesti poliitikud kasutama kulunud retoorikat, mille järgi ei ole oluline süüdlaste otsimine, vaid tuleks keskenduda vigadest õppimisele, et sarnaseid olukordi tulevikus vältida.