UNO AINSOO ⟩ Ansipi memuaaridest: «Mina kivikuningas, sina maamardikas …»

Andrus Ansip räägib raamatust «Lastelastele». Foto: Margus Ansu

Poliitikute memuaarid on reeglina minakesksed, lähtudes loosungist «ennast kiitmast ma ei väsi», kirjutab Uno Ainsoo.

Vanuigi on mulle mõnusaks lugemisvaraks saanud elulooraamatud, mida hulgi avaldatud ja raamatukogudes riiulid täis. Lood kultuuriinimestest on lahe lugemine. Teatri-, kirjanduse- ja kunstimaailmas on ikka ja alati lugemisväärset toimunud. Ja mis peaasi, need mälestusraamatud ei keskendu enesekiitusele, vaid neist saab hea ülevaate ka mäletajate kaasteeliste tegemistest ilma kriitikata ning kultuurielust üldisemalt.

Poliitikute memuaarid on reeglina minakesksed, lähtudes loosungist «ennast kiitmast ma ei väsi». Tuleb meelde vana lastemäng «Kivikuningas», kus tippu ehk kivi otsa jõudnu hüüdlauseks oli «Mina kivikuningas!». Teiste osaks jäid teised sõnad: maamardikas, sitasitikas, oli rängemaidki sõnu.