:format(webp)/nginx/o/2021/06/20/13862856t1ha1ac.jpg)
Kuulsime rünnakust esimest korda öösel, kui kostsid õues füüsilised sireenid. See oli hetk, kus saime aru, et midagi on eskaleerumas. Mina ja kogu mu pere kolisime korteri varjendisse – panime põrandale madratsid ja magasime seal kõik koos, igaks juhuks, kirjeldab Iisraelis elav eestlane Marilin Simchon ööd, mil Iisrael ründas Iraani.
Hommikul olid paljud asutused suletud, sealhulgas koolid ja lasteaiad, kuid mitte kogu elu ei seiskunud. Kohvikud on avatud, inimesed liiguvad ringi – mingit massilist paanikat tänavatel pole. Seda on näha ka toidupoodides ja pagariärides, kus küll on pikemad järjekorrad ning ostetakse rohkem kui tavaliselt, kuid mitte paanika pärast. Pigem on see harjumuspärane ettevaatus.