MÕTTEID LENNART MERI KONVERENTSILT ⟩ Kuristiku serval seisev Euroopa vajab Põhjala kindlust

Venemaa rünnakus purustatud kirik Ukrainas Donetski oblastis Kostjantõnivkas. Foto: Sofia Gatilova/REUTERS/SCANPIX

Pärast Napoleoni sõdu valitses Euroopas peaaegu sada aastat rahu. Seda hoidis üleval 1815. aasta Viini kongressil loodud suurriikide tasakaalusüsteem, mida ideoloogiliselt täiendas keisrite isevalitsuse tagamiseks loodud Püha Liit.

Süsteem varises kokku, kui Preisimaa algatusel ühendatud Saksamaa liiga tugevaks muutus. Tekkis probleem, mida hiljem hakati nimetama «Saksa küsimuseks». Selle lahendamiseks peeti Esimene maailmasõda, mis lagundas Kesk-Euroopa keisririigid Euroopa väikeriikideks.

Kuid see ei lahendanud «Saksa küsimust». Uute väikeriikide naabriks jäi sõja tulemusega rahulolematu ning impeeriumi taastamisest unistav Saksamaa, kes pidas verivaenlaseks oma naabrit Prantsusmaad. Kui Saksamaa tugevnes ja pärast sõda loodud kollektiivsest julgeolekusüsteemist lahkus, puhkes Teine maailmasõda.

«Saksa küsimus» lahenes, kui Saksamaa oli sõjaliselt löödud, riik oli hävitatud ja okupeeritud ning võitjariikide vahel ära jagatud. Enne seda olid kümned miljonid inimesed elu kaotanud. Aineline kahju oli mõõtmatu. Oli leiutatud tuumarelv ja seda ka kasutatud.