Imbi Paju ⟩ Küüditamisest ja «nõukogude humanismist»

Kirjanik Imbi Paju. Foto: Erakogu

Tänasel küüditamise päeval tuleb iseendasse vaadata ja küsida, kas nõukogude humanismi kummitab meid jälle, kirjutab kirjanik Imbi Paju.

Selle aasta alguses, kui olin oma ajaloolise romaani kirjutamisse süvenenud ja uurisin ühe proua koduarhiivi, kes aitas ja abistas ja pakkus peavarju paljudele, kes tulid 1950ndate lõpus Venemaa vangilaagritest või Siberist asumiselt elusalt tagasi, imestasin tema kodanikujulguse üle. Mul ei jäänud muud üle kui helistada naise sugulasele ja küsida, kas ta teab, miks see naine pühendus inimeste abistamisele, kes olid sildistatud Nõukogude õiguse poolt n-ö kodanlik-natsionalistideks.

Nõukogude okupatsiooni ajal surus ametlik propaganda ja nõukogude repressioonidega kaasnenud hirm peale mõiste «nõukogude humanism», mis ei näinud ette empaatia näitamist neile, kes olid sattunud «töörahva õiglase viha alla». Siberist elusana tagasi tulnutel polnud enam kodu, neil polnud õigus saada sissekirjutust linnades, oma kodukohas ja tihti isegi mitte Eestis elamise õigust.