Andry Krass ⟩ Riik on kõrbenud – rikaste kodudele külvab raha juurde, teised ripuvad juuksekarva otsas

Eluaseme kaubastumine, kodude investeeringuks ostmine, süvendab sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, mistõttu muutub ka keskmise palgaga inimesele tema vajadustele vastava kodu leidmine vaid unistuseks. Foto: Mihkel Maripuu

Kvaliteetsete eluasemete kättesaadavus ja taskukohasus on igas ühiskonnas sotsiaalse ühtekuuluvuse, majandusliku toimetuleku ja jätkusuutlikkuse võtmekomponendiks, kirjutab Eesti Omanike Keskliidu juht Andry Krass.

Oleme seda põhimõtet viimased paarkümmend aastat alahinnanud ja eeldanud, et probleemid, mida me igapäevaselt enda ümber näeme või kuuleme, lahenevad iseenesest. Paraku on eluasemevaldkonna probleemidel omadus õigeaegsel sekkumata jätmisel võimenduda ning üle kanduda teistesse eluvaldkondadesse, näiteks sotsiaalsfääri, siseturvalisusesse ja regionaalvaldkonda.

Pole saladuseks, et Eestis areneb eluasemevaldkond üksnes suuremates tõmbekeskustes, kus on viimase kahekümne aasta jooksul juurde ehitatud üle 100 000 eluruumi. Lisaks on seal kinnisvara renoveerimiseks pankade rahakraanid avatud ning tagatipuks on tõmbekeskustes ka eluasemekulud madalamad, mis kõik soosib sealse elukeskkonna paranemist. Me ei ole suunanud renoveerimistoetusi ühiskonna nõrgemale osale, vaid pigem tugevamatele, kallutades kaalukaussi veelgi tõmbekeskuste kasuks. Ja ometi näeme, et kvaliteetsete eluasemete kättesaadavus halveneb mitte üksnes äärealadel, vaid üle kogu Eesti, mis räägib omakorda selget keelt senise eluasemepoliitika läbikukkumisest.