/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/11/16915234t1h5b42.jpg)
- Konkurentsiameti sõnul on ortodonte vähe, Eesti Ortodontide Selts ütleb, et olukord pole nii hull.
- Ortodontia residentuuri kohtade arvu peaks otsustama riik, mitte erialaselts.
- Kiire lahenduse võiks anda ortodontide import kasvõi Euroopa Liidu idapoolsetest riikidest.
Neljapäevane Postimehe Fookus kirjutab konkurentsiameti analüüsist, et Eesti ortodontiateenuse turul järjekorrad üha kasvavad. Need ulatuvad juba aastatesse ning ühtlasi kallineb teenuse maksumus.
Hammaste ja lõualuude asendi korrigeerimine ortodondi poolt kannab paremat vilja just nooremas eas. Iga möödalastud aasta on kulla hinnaga ning on väga oluline, et hambumuse probleemidega lapsed saaksid ortodondi juurde võimalikult varakult.
Konkurentsiameti meelest on probleemiks ortodontide vähesus – viimase kümne aasta jooksul on nende hulk kõikunud vahemikus 60–66 ortodonti, kuid arvestades tegelikult täidetud töökohtade arvu taandatuna täistööajale, töötab Eestis vaid 37–38 ortodonti.
Eesti Ortodontide Seltsi meelest pole olukord nii hull, nimelt olevat konkurentsiamet kasutanud valesid lähteandmeid ja jõudnud valede järeldusteni. Meenutame, et konkurentsiameti eelmise aasta analüüsi peamine järeldus oli konkurentsi parandamiseks pakkumise suurendamine.
Postimees nõustub konkurentsiametiga, et meil oleks ortodonte juurde vaja. Ei saa välistada, et praegune ortodontide vähesus on mõnes mõttes kunstlik probleem. Praegu on residentuurikohtade planeerijaks erialaseltsid. Teisisõnu, kui palju oleks ortodonte juurde vaja, ütleb meile seesama Eesti Ortodontide Selts.
Kuna Tartu Ülikool, kus toimub ortodontide õppetöö, allub haridus- ja teadusministeeriumile, pole sotsiaalministeeriumil palju võimalusi ortodontide tellimuse koostamisse sekkuda. Tellimuse süsteem on välja kujunenud taastatud Eesti Vabariigi algusaegadel. Meditsiini juhtisid inimesed väljastpoolt valdkonda ning otsustes oli neil möödapääsmatu tugineda arstide erialaseltside soovitustele.
Postimees nõustub konkurentsiametiga, et meil oleks ortodonte juurde vaja. Ei saa välistada, et ortodontide vähesus on mõnes mõttes kunstlik probleem.
See süsteem tuleks nüüd ümber vaadata, vastasel korral jäämegi järjekordade lühenemist ootama. Kui keskaegses Tallinnas kuulus näiteks kingseppade tsunfti 20 meistrit, siis polnud mõtet eeldada, et nad palkaksid aastas juurde kümmekond selli, kes viiks ise meistriks saades mõne aastaga teenuse hinna alla.
Ortodontia residentuuri kohtade arvu peaks otsustama riik sotsiaalministeeriumi näol, arvestades kogutud statistikat ja ravijärjekordade pikkust. Kiire lahenduse võiks anda ortodontide import kasvõi Euroopa Liidu idapoolsetest riikidest. Seda takistavast keelenõudest võiks üle saada, palgates tõlgid, mis poleks teenuse kõrget maksumust arvestades sugugi ilmvõimatu võimalus.
Metodoloogiline vaidlus seltsi ja konkurentsiameti vahel, kuidas arvutada ortodontide hulka Eesti Vabariigis, ei vii meid paraku kuhugi. Juba surematu Krõlovi valm loomade musitseerimisest õpetas, et pelgalt olemasoleva kaadri ümberpaigutamine ei anna teistsugust tulemust. Järjekorrad on pikad ning töökoormuse erinev arvutamine neid ei lühenda. Meie turule on vaja rohkem ortodonte, et kõik lapsed julgeksid tulevikus täiskasvanutena naeratada.