Heljo Pikhof: lühem töönädal lapsevanematele on Eestis täiesti tehtav

Heljo Pikhof. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige (SDE) Heljo Pikhof leiab, et väikelaste vanematele 35-tunnise töönädala võimaldamine on ka Eestis täiesti tehtav ning vaja on vaid läbimõtlemist ja head tahet.

Lühem töönädal väikelaste vanematele on väärt mõte. Põhimõtteliselt on meie ühiskonnas ja meie ajal teretulnud iga idee, mis aitab töö- ja pereelu ühitada, kodust koormust naise ja mehe vahel jagada.

On ju ka uuringute põhjal teada: just kartus, et oma lapsi ei suudeta vääriliselt üles kasvatada ega neile korralikku haridust anda on üks peamisi põhjusi, miks paljudes peredes lükatakse laste ilmalekandmist muudkui edasi – kuni lapsed jäävadki sündimata. Nõnda siis rahvastik vananeb ja väheneb kiiresti, nõnda hääbub riik, mis paindlikuma sotsiaalpoliitika puhul kestaks ehk palju kauem.

Lastega peredes napib pahatihti nii aega kui raha – siit ka (mõlema) vanema töölkäimise vajadus. Viimaste andmete põhjal kasvab meil nagunii üle 63 000 lapse ja nooruki ehk tervelt 26 protsenti alla 18-aastastest lastest absoluutses vaesuses või vaesusriskis. Mitte igavus ega vähene huvi oma lapse vastu pole see, mis sunnib väikeste laste vanemaid täiskohaga tööle ning paindliku tööaja praktika on meil ikka veel lapsekingades. Kui elu mõõdetakse vaid tegemist vajavate asjadega, põleb ka noor inimene läbi. Ei tast ole siis head nahka ei töötegija ega lapsevanemana.

Iseäranis kergendaks lühem tööaeg pisut üksikvanema elu, kes oma mitmekordset koormat veab ööpäev ja aasta läbi. Riigi praegune tugi nii lapsetoetuse kui üksikvanema lapse toetuse näol on liiati marginaalne.

35-tunnine töönädal koos saamata jäänud tasu riikliku kompensatsiooniga väikelaste vanematele on täiesti tehtav ka Eestis. See nõuab vaid läbimõtlemist ja head tahet. Paraku paistab meie valitsusel ja ametnikel just paindlikkust nappivat: miks muidu ei taheta isegi vanemapalga puhul kainet mõistust üles näidata?

Sotsiaaldemokraadid on mitut puhku välja pakkunud vanemahüvitise kasutamise senisest paindlikumat skeemi, mille järgi võiksid ema ja isa lapsega kordamööda kodus olla ja kasutada kordamööda vanemapalka, jagades omavahel kas või nädalaid või nädalapäevi.

Ka tasustatud lapsehooldusaega tuleks paindlikumalt arvestada – kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Vanemad saaksid sedasi ise valida, millal seda üle kõige vaja on. Seegi aitaks töö- ja pereelu paremini sättida, kodust kliimat tervendada ja isasid rohkem laste külge köita.