Lauri Vahtre ⟩ Viha, mitte ideaalid: Greta Thunberg ja palestiinlaste valge laev

Meeleavaldus Palestiina ja Greta Thunbergi toetuseks. London 09.06.2025. Foto: Vuk Valcic

• Thunbergi pooldajaskonda kannustab peaasjalikult vana hea inimlik tunne – viha.
• Hamas ja vikerkaarelipp sobivad kokku sama hästi kui bensiinitünn ja põlev tikk.
• Autode põletamisega paremat maailma siiski ei ehita, väitku aktivistid mida tahes.

Kui eesmärk on lammutada, siis pole tarvis selle juurde rääkida udujutte ülesehitamisest, loomisest ja ühendamisest, kirjutab Lauri Vahtre.

Võib ju väita, et ühe pehmelt öeldes omapärase noore rootslanna sekeldamised ei ole seda väärt, et erutusseisundisse sattuda, ja paljud guruks pidavad kommentaatorid just nii väidavadki. See tekitab targa inimese tunde. Eriti targa inimese tunne tekib siis, kui pilkavalt muiates märkida, et küll on jänespüksid, kardavad üht relvitut Aspergeri sündroomiga tütarlast.

Ent kui see tütarlaps – nüüdseks siiski juba 22-aastane – on maailmakuulus ja kui tuhanded aktiivsed ning paljudel juhtudel isegi arukad inimesed on ta uueks Jeanne d’Arciks kuulutanud, siis ei saa olla tegu millegi tühisega. Isegi kui inimene ise on tühine, siis nähtus mitte. Kui tema teod liigutavad vaata et miljoneid, siis tuleb küsida, mis see on, mis neid miljoneid liikvele ajab.

Me kõik teame, kust Greta Thunbergi tähelend algas ja kuidas kulges. Selle tipuks võib vist pidada esinemist ÜROs ja seal maailma riigijuhtidele näkku karjutud sõnu: «Kuidas te julgete?!» Jutt käis justkui planeedi päästmisest liigse süsihappegaasi käest. Jätame kõrvale küsimuse, kas planeeti üldse on vaja päästa liigse süsihappegaasi käest – siin esineb diametraalselt erinevaid seisukohti. Kuid püüdes tütarlapse etteastet heasoovlikult võtta, võime nõustuda, et reostamine ja raiskamine on tõepoolest suur ning et Greta tahtis laias laastus head.

Kui Greta Thunbergi teod liigutavad vaata et miljoneid, siis tuleb küsida, mis see on, mis neid miljoneid liikvele ajab?

Need, kes algusest peale juhtisid tähelepanu, et siin ei olda mitte kellegi või millegi poolt, vaid kellegi või millegi vastu – mis istutab kogu liikumisse olemusliku defekti – tembeldati pahadeks konservatiivideks, suurkorporatsioonide tallalakkujateks ja kelleks veel. Nüüdseks on pahade konservatiivide vaatevinkel paraku kinnitust leidnud. Thunbergi pooldajaskonda kannustab peaasjalikult vana hea inimlik tunne – viha.

Nii nagu maailma päästmine soojussurmast ei olnud ajendatud armastusest maailma, vaid vihast vanema põlvkonna vastu, nõnda ei ole ka Gaza poole läkitatud operetlik valge laev ajendatud armastusest palestiinlaste, vaid vihast läänemaailma vastu. Sest ehkki Iisrael asub Aasias, on tema põhiliitlane ikkagi USA, see tähendab Lääs, Hamas seevastu hävitaks kõhklemata ära mitte ainult Iisraeli, vaid nii Euroopa kui Ameerika, kui vaid leiduks vastav nupp või kang. Niisiis pole küsimustki, kelle poolele asuda.

Millega me jõuame kõige olulisema asjaoluni, mis on kaugelt suurem kui üks Greta Thunberg. Pean silmas neid Lääne noori, kes Ameerika ja Euroopa turvalistel linnaväljakutel innukalt Palestiina lippe lehvitavad ja «genotsiidi» lõpetamist nõuavad. Läbisegi Palestiina lippudega lehvivad muidugi ka vikerkaarelipud, mis oleks justkui täielik absurd, sest Hamas ja vikerkaarelipp sobivad kokku sama hästi kui bensiinitünn ja põlev tikk. Teoreetiliselt peaksid sallivuse ja mitmekesisuse kuulutajad seisma nagu müür Hamasi taoliste terroriorganisatsioonide vastas, võitlema allasurutud ja ahistatud mosleminaiste õiguste eest, nõudma peakottide keelustamist ja nõnda edasi – kui nad oma sallivuse ja mitmekesisuse loosungeid ise usuks või tõsiselt võtaks.

Midagi sellist me ei näe ja sellel on lihtne ning selge põhjus. Palestiina lipu lehvitajaid ei kannusta ei humanism ega sallivus, vaid seesama viha Ameerika, Euroopa, kristluse, lühidalt – Lääne tsivilisatsiooni kui sellise vastu, mis on nad «​sünnitand ja üles kasvatand». Tänutunde või vähemalt lugupidamise asemel on tulemuseks aga mürgine salvamine, otsekui oleks keegi linnupessa maomune sokutanud. Tüüpiline näide: süüdistatakse Läänt (keda õieti? kõiki valgeid peale iseenda?) orjakaubanduses, selle asemel, et olla uhke, et just Lääs orjakaubanduse ja orjanduse – mis oli levinud kogu maailmas – ära lõpetas ja ära keelas.

Eks katsuge midagi sellist rääkida Harvardi eneseimetlejatele või Los Angelese märatsejatele. Hea, kui ellu jäetakse. Kogu sellel kobrutaval hävitamiskirel on muidugi omad põhjused, aga see pole vabandus. Autode põletamisega paremat maailma siiski ei ehita, väitku aktivistid mida tahes. Tegelikult teavad nad ka ise väga hästi, et ega keegi üritagi paremat maailma ehitada, üksnes vana ära hävitada. Nii et parem öelgu juba ausalt välja: me tahame mürtsu teha, me tahame purustada, me tahame põletada – sest meile on nii-nii-nii hirmsasti liiga tehtud, kogu maailm on meie vastu nii-nii-nii ebaõiglane, ja kõik te olete selles süüdi.

Pole vaja pugeda vikerkaarelippude varju, kui eesmärgiks on lihtsalt vägivald.

Pole ka vaja imestada ega hädaldada, kui mõni kuri valge mees saadab vägivallatsejate vastu rahvuskaardi.

Mis ta siis peaks tegema?

Kakaod ja pannkooke pakkuma?