ERKKI BAHOVSKI ⟩ Sündmused Hispaanias võivad kägistada Eesti keelepoliitika

Hispaania peaminister Pedro Sànchez. Foto: LUDOVIC MARIN/AFP

Pole mingi saladus, et Euroopa Liidus on kõik kõigega seotud. Hispaania sisepoliitiline kriis võib – aga ei pea seda tegema – paisuda üleeuroopaliseks või ka Eesti-siseseks. Võibolla on hirmul suured silmad, aga parem praegu kirjutada kui tagantjärele tark olla, ütleb arvamustoimetaja Erkki Bahovski päevakommentaaris.

Nimelt tegi Hispaania vähemusvalitsuse juht Pedro Sànchez toetuse eest 2023. aastal diili katalaani seadusandjatega, millega kohustus tegema katalaani, baski ja galiitsia keele ametlikuks Euroopa Liidu keeleks. Praegu on Euroopa Liidus 24 ametlikku keelt, sh eesti keel. Aga kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei tervita sugugi Hispaania plaani suurendada ELi ametlike keelte hulka, seda vaatamata Hispaania lubadusele, et riik maksab tõlkekulud ise kinni.

Ei pea olema mingi analüütiline geenius taipamaks, et kui Hispaanial õnnestub saada katalaani, baski ja galiitsia keelele ELi ametliku keele staatus, ujuvad meil taas kivi alt välja need, kes hakkavad rääkima vene keele kui ELi ametliku keele staatusest. Edasist pole samuti keeruline näha: kui tõusebki küsimus vene keelele ELi ametliku keele staatuse andmisest, võivad peatuda mingid olulised protsessid siin, olgu selleks eesti keelele üleminek koolides või eesti keele staatus laiemalt. ELi kätega hakataks pidurdama lõimumisprotsessi.