JUHTKIRI ⟩ Droonide sõda – ka Eestis

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Ukraina sõda on näidanud droonide tõhusust.
• Meie kaitseplaanid peavad droonidega arvestama.
• Peame arendama vastavat kohalikku kaitsetööstust.

Ukraina sõda on sundinud enamikku maailmast tegema korrektiive arusaamadesse sõjapidamisest ja sama on tegemas ka Eesti, kes üritab Ukraina sõja kogemust ühendada NATO Balti kaitseplaanidega. Küsimus on, kas muutusi suudetakse sisse viia piisava kiirusega ja ka pikemas perspektiivis eelarveliselt jätkusuutlikult.

Teisipäevase Postimehe Fookuse küljed võrdlevad brittide uut julgeolekustrateegiat Eesti kaitseinvesteeringute lisaprogrammiga KILP. Meil on palju, mille üle uhke olla. Keir Starmeri algatusel valminud värske strateegiline kaitseülevaatus teeb väga kulukaid ettepanekuid, aga raha nende elluviimiseks ei eraldata. Eesti kava seevastu lähtub reaalsusest ja on ressurssidega tagatud.

Vahepeal tuleb küsida, mis on reaalsus. See küsimus pole esitatud mingis tunnetusfilosoofia võtmes, vaid Ukraina sõja kontekstis. Me näeme, kuidas Ukraina sõda on teinud läbi mitmeid faase – mullu rääkisime pigem mürskudest, nüüd aga on järjest enam päevakorda tõusnud droonid. Pärast Ukraina edukat droonirünnakut Vene strateegilise lennuväe pihta on see relvaliik ilmutanud ka oma strateegilist potentsiaali.

Eesti kaitseinvesteeringute lisaprogramm toob kaitseväe üksustesse oodatud uuendusena ründedroonid, aga KILP ei maini meredroonide vajalikkust. Ometi on Ukraina sõda näidanud, kui tõhusad võivad olla ka meredroonid.

Laiem küsimus on, mis juhtub Eesti kaitsevõimega siis, kui me ühiskonnana enam kaitsekulu tasemel viit protsenti SKTst välja ei kanna. Eestil on oht korrata Ühendkuningriigi viga – algatada korraga liiga palju kõrgtehnoloogilisi ja kalleid võimearendusi, mille hilisem ülalpidamine ja uuendamine võib meile käia üle jõu.

Droonid on Ukraina sõjas ennast tõestanud – järelikult peavad droonid saama meie kaitseplaanides olulise koha nii õhus kui ka merel.

Erinevalt Ühendkuningriigist ei prognoosita Eestile sajandi lõpuks rahvastiku kasvu, juba kolme kümnendi pärast ennustab ÜRO Eesti elanikkonna vähenemist kahesaja tuhande inimese võrra. Teisisõnu peame suutma tulevikus üleval pidada seda, mida praegu otsustame osta. Lisaks, meie valitavad lahendused ei tohi välistada paindlikkust, sest Ukraina sõda on näidanud sõjapidamisviisi kiiret muutumist ning sellega seotud innovatsiooni olulisust.

Droonid on Ukraina sõjas ennast tõestanud – järelikult peavad droonid saama meie kaitseplaanides olulise koha nii õhus kui ka merel. Peame arendama vastavat kohalikku kaitsetööstust, teiseks koolitama välja hulgaliselt droonipiloote ning mis kõige olulisem, hakkama droone kohe koos teiste väeliikidega õppustel katsetama. Meil peab jaguma mängulisust, õppides seda ukrainlastelt.

Pole vaja oodata, kuni tehnoloogia või nende kasutamise doktriin valmis saab – seda ei juhtu kunagi. Leedulased ja rootslased juba katsetavad meredroonide erinevaid võimalusi. Oleme mereriik ning peame kaasa lööma. Kevadine innovatsiooniväejuhatuse loomise otsus või Baltic Workboatsi mehitamata pealveelaevad on sammud õiges suunas, kuid peame kõndima kiiremini.