PEETER ESPAK ⟩ Kui keegi näeks, mis toimub tüdrukutega – avaneb üks jälgimaid ideoloogiaprojekte

Teaduslik materjal tõestab hoopis, et noormeeste asemel on «radikaliseerumas» üle suure osa läänemaailma noored naised või tüdrukud. Foto: Brendan Mcdermid

Tänase ühiskonna või ka noorte inimeste üheks suurimaks probleemiks pole mitte poiste või tüdrukute mistahes kuidagi valesse suunda kasvamine – lapsed ja teismelised on alati ja igal pool «sellised» – vaid eelkõige varasema vägivaldse rullnokluse füüsilise vägivalla asemel täna kogu ühiskonnale vaimse vägivallaga otseses mõttes kaussi sõitvas ja mõnitavas-vihkavas agitaatorite ja aktivistide tegevuses, kes vahel nimetavad ennast ka «uurijateks», kirjutab orientalist ja usundiloolane Peeter Espak.

Viimasel aastal ja eriti kuudel on erinevates rahvusvahelistes sageli progressivistliku suunitlusega maailma ajalehtedes (nagu The Guardian) ja ka eri aktivistidegruppides olnud märgata selgelt sarnaseid kuvandeid ja märksõnu kasutavat ideoloogilist kampaaniat, mis on suunatud «mehelikkuse» väidetava radikaliseerumise ja selle ohtlikkuse-vägivaldsuse vastu rahvast hoiatama. Seeläbi kutsutakse ühiskonnas ja eriti haridussüsteemis vastavateemalisi teavituskampaaniaid või isegi agitatsiooni korraldama.

Toimuva seletas kujukalt lahti mai alguse Õpetajate Lehes Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent, kes muuhulgas tõdes üpris samaselt siinkirjutaja poolt tehtud tähelepanekutega (Edmund Burke’i Selts, 18.02.19), et uue «poistevastase» kampaania puhul on endised (ja nüüdseks juba liialt äraleierdatud ning oma agitatsioonilise praktilis-indoktrineeriva mõjujõu kaotanud) võitluslikud terminid «toksiline maskuliinsus» või ka akronüüm «vehm» asendatud uute laenude ja mugandustega nagu «manosfäär» ja «manosisuloojad».