JUHTKIRI ⟩ Hiiliv riigipöördekatse Lätis

Päevakarikatuur. 8.06.2025. Urmas Nemvalts. Foto: Urmas Nemvalts

• Kardetud pööret ida suunas pole Riia volikogus peale kohalikke valimisi toimumas.
• Praegu võib mõista, kui oluline oli lätlaste 2022. a otsus võtta valimisõigus Venemaa kodanikelt.
• Moskva üritab kindlasti kasutada Venemaa kodanikke Baltimaades hoovana.

Lätis toimusid laupäeval kohalikud valimised, seda tavapärasest pingelisemas õhkkonnas. Tundub, et Moskvast nähakse Lätit Baltimaade kõige nõrgema lülina, sest viimasel ajal on meie lõunanaabrile tugevnenud kõikvõimalik idapoolne surve.

Paar näidet. Esiteks, juba mõnda aega madistavad Läti-Valgevene piiril piirivalvurid sissetungijatega. Ehkki sellest pole meedias palju räägitud, toimub sealsel piiril sadakond ületuskatset päevas ning on põhjust arvata, et Valgevene võimud toetavad igati piiririkkujaid.

Teiseks, neljapäeval arutas Saeima «deklaratsiooni kriminaalsest venestamisest», mille käigus võttis sõna saadik Aleksejs Roslikovs. Ta läks oma kõnes üle vene keelele, mis pole Läti parlamendis lubatud ning hüüdis vene keeles veel lõpetuseks: «Meid on rohkem! Vene keel on meie keel!» Vahejuhtum lõppes Roslikovsi väljaheitmisega saalist.

Seetõttu lätlased tajuvad praegu, et kaalul on palju ning valimisaktiivsus on olnud varasemate kordadega võrreldes kõrgem. Elektroonilist hääletust ei kasutata, kuna seda ei peeta turvaliseks. Ööl vastu pühapäeva otsustas Läti keskvalimiskomisjon, et kõik antud hääled loetakse üle käsitsi, kuna automaatne häältelugemissüsteem on osutunud aeglaseks ja selle toimimises on ilmnenud mingeid probleeme.

Peame Läti sündmusi tähelepanelikult jälgima. Kõik, mis toimub meie lõunanaabrite juures praegu, toimub varem või hiljem ka meil.

Esialgsete andmete järgi pühapäeva õhtul on teada, et Riias on võitnud rahvuskonservatiivid, sotsiaaldemokraatlike vaadetega Progressiivid on jäänud teisele kohale ning kolmandale kohale Rahvuslaste Liit. Seega kardetud pööret ida suunas ei oe toimumas.

Praegu võib mõista, kui oluline oli lätlaste otsus 2022. aasta oktoobris võtta kohalikul tasandil hääleõigus Venemaa ja Valgevene ning kolmandate riikide kodanikelt isegi siis, kui neil on alaline elamisluba Lätis. Pole mingit kahtlust, et tegemist oleks olnud hübriidsõja olulise kaardiga Moskva käes. Seda enam, et praeguste kohalike valimiste põhiküsimus on, kas Riias tulevad võimule idameelsed või jääb võim läänemeelsetele. See on oluline, sest Riia osakaal Läti riigis on veelgi suurem, kui on Tallinna osakaal Eestis.

Siiski peame Läti sündmusi tähelepanelikult jälgima. Kõik, mis toimub meie lõunanaabrite juures praegu, toimub varem või hiljem ka meil. Ehkki geopoliitilise asukoha mõttes võib Leedu olla Venemaale olulisemgi, elab Venemaa kodanikke rohkem ikkagi Lätis ja Eestis. Tegemist on hoovaga, mida Moskva kindlasti üritab kasutada, selles pole mitte mingisugust kahtlust.

Millised on impeeriumimeelsete aktivistide mõtted nii Lätis kui meil? Ajakirjanik Toomas Kümmel kirjeldab seda kolme isiku näitel, kelleks on Andrei Mamõkin (endine Lätist valitud europarlamendi saadik, europarlamendi saadiku Jana Toomi assistent 2020), Oleg Ivanov (Aivo Petersoni parem käsi liikumises «Koos») ja Oleg Besedin (Vene maailma propagandakanali, FB grupi «Таллиннцы» vedaja).

Lihtsustatuna näevad need isikud Eesti jaoks kahte tulevikustsenaariumi: kas Valgevene-suguse Venemaale sõbraliku satelliitriigina või siis tuleb Eesti rahvas ja kultuur täielikult hävitada ja eestlased küüditada Siberisse, soovitavalt Taimõrile.

Need on Eesti põhiseaduse vastased seisukohad, mille suhtes ei saa olla salliv. Meie vastus peab olema hakata vastu selliste mõtete mistahes väljendamisele. Sõnavabadusega pole siin midagi pistmist.

Impeeriumimeelsed kanalid tuleb sulgeda – Eesti riik peab tegutsema jõuliselt ka sotsiaalmeedia gigantide suunal – ja niisuguste mõtete väljendajad tuleb Eestist välja saata idapiiri taha.

Paralleelselt peame rohkem oma venekeelsele elanikkonnale jutustama, mis on juhtunud Ukraina sõja ajal. Pommitama ja tapma hakati esmalt venekeelseid ukrainlasi. «Poisid, mida te teete?» küsis üks mutikene sotsiaalmeedia videos Venemaa okupantidelt jahmunult.

Õige vastus oleks, et Moskva püüab taastada impeeriumi, kus näeb reeturitena kõiki, kes on elanud teise lipu all ja elanud paremini, sest neil on pesumasinad ja laiekraan-värviteleviisorid.

Kui 2023. aasta suvepealetungi käigus vabastasid ukrainlased Robotõne küla, siis evakueeriti sealt Oksana Hrapatš, kellel õnnestus ühena vähestest külaelanikest okupatsioon kohapeal üle elada. Ta meenutas jutuajamist 2022. aasta kevadest, kui Vene väed külla sisenesid. Vene sõdurite seas oli üks, kes oli pärit okupeeritud Donetski oblastist, mida nad ise nimetavad DNRiks (Donetski rahvavabariik). Oksana tegi temaga juttu, küsis, kuidas on siis elu DNRis venelaste all. «Kõik on p....s,» vastas DNRi sõdur. «Nüüd muutub teil ka siin selliseks.»