:format(webp)/nginx/o/2022/11/09/14950590t1h5711.jpg)
Euroopa ajaloos on teada väga palju lahinguid, kus edukas rünnak otsustas lahingu ja terve sõja saatuse. On lahinguid, mille tulemus muutis jäädavalt ajalugu, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Meenutada võib neist näiteks 1066. aasta 14. oktoobril toimunud Hastingsi lahingut. Selles kokkupõrkes seisid vastakuti viimase anglosaksi kuninga Harald II (1022–1066) ja Normandia hertsogi Guillaume (1028–1087) väed. Otsustati Inglismaa edasine ajalugu. Hertsogi väed lõid taganema. Ta hüüdis: «Vaadake, kuidas ma võitlen!» Normannid said sellest innustust ja alustasid rünnakut sellise innuga, et anglosaksid taandusid. Lahingus võitsid normannid. Inglismaa langes normannide valitsemise alla. Hertsog Guillaume krooniti 25. detsembril 1066. aastal Inglismaa kuningaks William I nime all. Inglismaa ülikkond hakkas rääkima sellest ajast prantsuse keeles. See keel püsis kaua aega Inglise õukonna keelena.