RAUL EAMETS ⟩ Netivihast – kas anonüümsetele kommentaatoritele saaks distantsilt diagnoosi panna?

Raul Eamets Foto: Rene Lutteru

Mõni aeg tagasi sattusin lugema Hvostovi artiklit sellest, et maailma on hulluks läinud. Hea lugemine, soovitan. Siis lugesin ka kommentaare ja mõtlesin, et see pealkiri («Maailma on hulluks läinud») on ikka üldisem kui Putini ja Trumpi juhtum, millest Hvostov kirjutas.

Kommentaariumist vaatas vastu lihtsalt lame sõim, kus hakati kohe üksteisele ära panema ja oma maailmavaate kitsa mätta otsast arvamust avaldama - loe: kellelegi ära panema. Hvostov arutleb muude asjade seas ka selle üle, kas on eetiline ja õige hakata Trumpile ja Putinile distantsilt diagnoosi panema. Ma olen mõelnud, kas anonüümsetele kommentaatoritele ei võiks distantsilt diagnoosi panna. Ilmselt mustrid korduvad ja mõned on võtnud endale ka identifitseerimist võimaldavad hüüdnimed. Ma arvan, et siit saaks päris hea uurimismaterjali psühhiaatriat tudeerivatele tudengitele. Ilmselt ka psühholoogia omadele.

Loed neid kommentaare ja mõtled ning loodad, et ehk meil on nüüd vähem füüsilist vägivalda. Pean silmas seda, et kui saab end arvuti taga anonüümselt võõraste peal välja elada, siis ei minda lähimasse kõrtsi või külmakapi juurde, et pärast mõnda pudelit või klaasi anda kas enda lähedastele või võhivõõrastele pasunasse. Huvitav - ei ole lugenud midagi selle kohta, et kommentaariumis enda väljaelamine vähendaks füüsiliselt või vaimselt vägivaldseid kuritegusi. Lootus ju jääb, et äkki vähendab.