HEIDI TUUL ⟩ Logopeediaõpe Eestis ei vasta tänapäeva tervishoiu ootustele ja vajadustele

Enamik logopeede Eestis töötab koolides. Pildil logopeedi kabinet. Foto: Sille Annuk

Ei saa väita, et tervishoius praktiseerivad logopeedid on Eestis selliseks tööks vajalikul määral ette valmistatud, kirjutab logopeed, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu juhatuse liige Heidi Tuul.

Kui inimene kaotab raske haiguse või trauma tagajärjel kõne-, hääle- ja/või neelamisvõime, vajab ta kiiret ja professionaalset logopeedilist abi. Me ei räägi ainult kõneharjutustest või häälduse korrigeerimisest, vaid keerulistest kliinilistest otsustest, mis mõjutavad otseselt inimese tervist ja elukvaliteeti. Ometi ei saa praegu väita, et tervishoius praktiseerivad logopeedid on Eestis selliseks tööks vajalikul määral ette valmistatud.

Eestis koolitatakse logopeede Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupis. Seejuures on nii bakalaureuse- kui ka magistritaseme tasemeõpe suuresti ühendatud eripedagoogikaga ühiseks õppekavaks. Nii õpetatakse logopeede üldiselt sama õppekava alusel nagu eripedagooge – suurt rõhku pannakse pedagoogilistele ja psühholoogilistele teadmistele, kuid napib logopeedile vajalikke meditsiinilisi ja kliinilisi aineid, milles lähenetakse teemadele süvitsi. Tulemuseks on see, et kuigi logopeedil on õigus töötada tervishoiusüsteemis, puuduvad tal sageli selleks vajalikud süsteemsed meditsiiniteadmised. Kahtlemata tekitab see palju vastuolusid.