RAIT KUUSE ⟩ Tartu vangla Rootsile rentimine on kasulik tehing, sest alternatiiv on hullem

Vanglateenituse juht Rait Kuuse Tartu vangla tühjaks jäänud E-hoones. Foto: Kristjan Teedema

Eesti vanglasüsteem seisab küsimuse ees: kuidas kasutada mõistlikult olemasolevat, nüüdseks osaliselt tühjalt seisvat taristut? Üks selline paik on Tartu vangla – tänapäevane, hästi varustatud ning piirkonna siseturvalisuse ja tööhõive seisukohalt võtmetähtsusega asutus. Justiits- ja digiministeeriumi algatus tuua Rootsi vangid ajutiselt Tartu vanglasse rendilepingu alusel pakub tasakaalukat lahendust, mis võimaldab säilitada Tartu vangla, töökohad ja sisejulgeoleku võimekuse Lõuna-Eestis, kirjutab vanglateenistuse juht Rait Kuuse.

Tartu vangla roll ulatub palju kaugemale tavapärasest kinnipidamiskohast. Tegemist on tänapäevase kinnise kambervanglaga, millel on lisaks ka avavangla osa ning ööpäevaringne arestimaja. Praegu on seal ligi 300 kinnipeetavat, samas kui vangla koguvõimekus on 933 kohta. Üle 600 koha seisab tühjana – see on märkimisväärne ressurss, mida tuleks targalt kasutada.

Peale selle töötab vanglas kokku ca 200 inimest – lisaks 160 eriettevalmistusega teenistujale ka meditsiinipersonal ja tugitöötajad. Teenistujad panustavad iga päev mitte ainult vanglategevusse, vaid ka laiemalt sisejulgeolekusse. Tartu vangla moodustab kolmandiku kogu Eesti kinnistest vanglakohtadest ning selle olemasolu on eriti kriitiline võimalike eriolukordade lahendamiseks, olgu tegu massirahutuste või hübriidkonfliktidega.