RAINER SAKS ⟩ Venemaa üritas – kas see oligi suur kättemaks Ukrainale?

Vähemalt kuues Kiievi piirkonnas on Venemaa droonirusude kukkumise tulemusel süttinud tulekahjusid. 6. juuni 2025. Foto: Evgeniy Maloletka / AP / Scanpix

Vene armee korraldas täna öösel kombineeritud raketi- ja droonirünnaku Kiievile. See rünnak pidi ilmselt olema mõeldud vastusena Ukraina rünnakutele, aga võib öelda, et see ei õnnestunud arvatavasti selliselt, nagu Venemaa juhid näha oleksid soovinud, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Täpseid andmeid rünnakus kasutatud droonide ja rakettide kohta ei ole seni ilmunud. Teada on, et vähemalt kuues Kiievi piirkonnas on droonirusude kukkumise tulemusel süttinud tulekahjusid. Teateid on ühest hukkunust ning 20st vigastusi saanud elanikust.

Teateid Vene droonirünnakutest on hakanud ilmuma ka mujalt Ukrainast. Suurematest tabamustest on informatsiooni Ternopoli linnast, kus osa linna jäi ilma elektrivarustuseta. Väiksema ulatusega tabamuste kohta on teateid ka mujalt. On märgatav, et tabada üritati võimalikult erinevates kohtades tsiviilinfrastruktuuri ja elurajoone, et jääks mulje võimalikult ulatuslikust rünnakust. Ukraina allikad nimetavad, et rünnakus kasutati ballistilisi rakette, strateegilistelt pommitajatelt lastud tiibrakette, Musta mere laevastiku lastud tiibrakette Kalibr ning Iraani droone. Seni ei ole kasutatud rakettide arvu avaldatud. Lisaks on Vene armee rünnanud liugpommidega rindelähedasi asulaid. Kõige suurem rünnak toimus Hersoni linnas, kus pommitati puruks linna administratsiooni hoone.