Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

VIKTORIA LADÕNSKAJA-KUBITS Ohtlikult kaval petuskeem: jäi hirm, vastik tunne ja umbusk

Probleem on selles, et skeem on jõudnud nii kaugele, et sa ei saa kohe aru, et sa ei suhtle tegelikult oma sõbraga. Sest see ei ole libakonto. See on tema konto, teie vana kirjavahetus on ees.

Lõppes kontsert, tulen väravast välja. Levi oli korraks maas, ümber on tohutult inimesi, aga tuju on mega! Kui levi taastub, märkan Messengeris sõnumit. Kirjutab hea tuttav, kellega Facebookis oleme sõbrad, kirjeldab Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa).

Tuttav palub minu numbrit. (See on muidugi kokkusattumus, et just nägin värava juures temaga seotud organisatsiooni inimesi). Mõtlen: ju siis nägi mind, midagi on vaja… saadan. Mitte midagi erakordset numbri küsimises ei ole.

Selle peale Facebooki-sõber kirjutab mulle, et temal on seal mingi loosimine, kahepeale, mõtles minule. Kohe tuleb mulle SMS numbriga, et umbes kinnitada, et mina olen mina. Tundub pisut veider. Aga vaatan üle, et sõber on ikka see sõber. Meie vana kirjavahetus on ilusti ees. Mõtlen, et äkki tema organisatsioon otsustas tõesti nii veidral viisil loosimise korraldada. Mõtlen veel, et imelik täiskasvanud inimene, aga tegeleb selliste mängudega. Aga siiski see tundub endiselt võimalik. Ja peamine: mul tekib veider süütunne, et kuidas sa head inimest, kes sind poliitikas olles toetas, heategevuses toetas, raamatu ostis, järsult ei usalda. Alles kontserdil tehti sinust ka suurt believer'it.

Kommentaarid
Tagasi üles