:format(webp)/nginx/o/2025/02/09/16645009t1h3800.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/09/16645009t1h3800.jpg)
Eesti mereväe reageering naftatankeri Argent/Jaguar seilamisele Läänemerel on kutsunud esile terava poleemika – iseäranis seetõttu, et sellega kaasnes Venemaa hävituslennuki sissetung Eesti õhuruumi, millele vaid mõni päev hiljem järgnes Venemaa-poolne Eesti põlevkiviõli vedava Kreeka tankeri Green Admire hõivamine. Eesti tegutsemist antud olukorras on iseloomustatud kui ebaõnnestumist, mis peegeldab operatiivseid puudujääke, samas on seda kirjeldatud ka kui ohtlikku provokatsiooni, kirjutab energiajulgeoleku ekspert ja Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi lektor Javad Keypour.
Käesolevas analüüsis käsitletakse Eesti-poolseid ÜRO mereõiguse konventsioonist lähtuvaid riikkondsuseta laeva peatamise õiguslikke aluseid ja piiranguid, arutletakse Taani paralleelse võimaluse üle sisemeres ning hinnatakse pretsedente, näiteks Saksamaa-poolset varilaevastiku tankeri arestimist Rostockis. Lõpuks tuuakse välja, kuidas Läänemere-äärsed riigid saaksid tugevdada koostööd – nii operatiivset kui ka seadusandlikku, et tagada tõhus ja õiguslikult korrektne reageerimine edaspidisele varilaevastiku transiidile.