/nginx/o/2022/08/17/14765324t1h6450.jpg)
Tänapäeval ei ole abielu alati suhte loomise juures keskse tähtsusega. Elatakse koos, kasvatatakse lapsi ja jagatakse elu, ilma et suhe oleks ametlikuks tehtud. Paljudele on see teadlik valik, mida rahvakeeli kutsutakse vabaabieluks. Siiski ei teadvustata sageli, millised on tagajärjed, kui see suhe lõppeb. Miskipärast eeldatakse abieluõiguslikku kaitset olukorras, kus abielu või kooselu pole kunagi ametlikult registreeritud, kirjutab Kristel Vaino, Advokaadibüroo Lepmets & Nõges advokaat.
Eestis on juba pea poolteist aastat kehtinud abieluvõrdsus – eelnõu, mis küttis kirgi nii riigikogus kui ühiskonnas. Lisaks abieluvõrdsusele sai lõpuks lahenduse ka aastaid kestnud õiguslik segadus, kuna pärast 2016. aastal kehtima hakanud kooseluseadust jäid vajalikud rakendusaktid vastu võtmata. Nüüdseks on ka see lahendatud ning kooselu registreerimisega saavad paarid abieluga sarnased õigused ja muidugi ka kohustused.
Kristel Vaino
- Õigusteaduste bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist
- Õigusteaduste magistrikraad (cum laude) Tallinna Ülikoolist
- Töötanud aastatel 2022-2025 justiits- ja digiministeeriumis perekonnaõiguse nõunikuna.
- Töötab käesolevast aastast advokaadibüroos Lepmets ja Nõges advokaadina, keskendudes peamiselt perekonnaõigusele.