Eesti Kunstiakadeemia professor, lavastaja ja kunstnik Ene-Liis Semper räägib Postimehe videopodcast'is «Mis meist saab?» inimkonna eksistentsiaalsest kriisist, hariduse mõttest ja suurest paugust, mis võib toimuda aeglaselt või kiiresti.
Mart Normet:
Maailma superrikastel on väidetavalt maa-alused punkrid, kuhu nad saavad peitu pugeda, kui ajad lähevad väga karmiks. Kuidas sina maailmalõpuks valmistud?
Ene-Liis Semper:
Ma ei aimanud sellist küsimust ette… Punker tundub mulle üsna absurdne, et kauaks sa sinna siis jääd või et mis seal väljas ootab, kui sa lõpuks punkrist välja tuled.
Mart Normet: Mul on sama küsimus.
Ene-Liis Semper:
Milleks elada? Et istuda punkris? Ei ole just lahe perspektiiv. See lõpu küsimus, nagu ka alguse küsimus, on hästi komplekssed. Ma olen viimased 6 aastat veetnud muuhulgas haridussüsteemis ja mõelnud palju selle peale, kuidas kasvatatakse loovisikuid või üldse lapsi.