JUHTKIRI ⟩ Ninasarvik võib tagasi tulla

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Uue võimuliidu tekkimine Tallinnas on tõenäoline.
• Reformierakonnal ja Keskerakonnal on sellest võita.
• Kuid kas toimuv võiks valijatele meeldida?

Võib juhtuda, et mõni kuu enne kohalike omavalitsuste valimisi Tallinna võimuliit laguneb ning tekib uus, Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliit. Sellisele oletusele annab alust annab nende erakondade koostöö Tallinna lisaeelarve koostamisel, kus mõlemad soovivad lasteaia kohatasude kaotamist. Tegemist on uue suure püsikuluga, mida pole aga praeguste koalitsioonipartneritega arutatud.

See ei tähenda veel sajaprotsendiliselt, et uus võimuliit tuleb, kuid vaadates Eesti kohalike omavalitsuste poliitikaelu ajalugu, tuleb seda pidada siiski tõenäoliseks. Küsimus pole muidugi lasteaia kohatasude kaotamises. Tegelikud põhjused ja kokkulepped on kusagil mujal ning kohatasud on elanikele oluline teema, mida on võimalik mängida meedias suureks ja kasutada olemasolevast valitsusliidust lahkumise ettekäändena, samal ajal seda pildil hoides, noppides enne kohalikke valimisi loodetavasti plusspunkte.

Uut võimuliitu ei saa välistada ka seetõttu, et Reformierakonnal ja Keskerakonnal on nii Toompeal kui Tallinnas koostöökogemusi olemas. Näiteks detsembris 2001 lahkus Reformierakond kolmikliidust koos Isamaa ja Mõõdukatega (sotsidega), Maret Maripuust sai volikogu esimees ja Edgar Savisaarest linnapea. Koalitsioon püsis 2005. aasta riigikogu valimisteni, mis on üsna pikk aeg.

Teiseks, mõlemad erakonnad on olnud valitsemisliitude loomisel pragmaatilised. Tallinna volikogus on neil kahe peale praegu kõige rohkem kohti. Keskerakond 32 kohaga ja Reformierakond 16 kohaga moodustaksid stabiilse enamuse, mida oleks lihtsam hallata kui praegust nelja partneriga koalitsiooni, kus on paratamatult rohkem ristuvaid poliitilisi huvisid. Iseasi, kas seda oleks mõtet teha vaid viieks kuuks?

Kas uus asjaajamine on pealinnas juurdunud? Kas Keskerakond on vahepeal muutunud? Pigem mitte.

Kuid nagu vihjatud eespool, vaataksid Reformierakond ja Keskerakond kaugemale tulevikku, nõnda nagu 2001. aastal, ehk pikemasse perioodi juba peale kohalike omavalitsuste valimisi. Venemaa ja Valgevene kodanike kohalikel valimistel osalemise küsimus on hetkel lahendatud ning teisi suuri tüliõunu ei pruugi neil erakondade kohalikul tasandil olla. Võita oleks mõlemal osapoolel sellest koalitsioonist mõndagi. Keskerakond – ja Mihhail Kõlvart – saaks tagasi pildile, näiteks volikogu esimehe positsioonis, ning Reformierakond saaks linnapea koha ja eelarves midagi positiivset, mis meeldiks valijatele.

Kuid kas toimuv võiks valijatele meeldida? Tuletame meelde, et praegune Tallinna võimuliit sündis lubadusega teha Tallinnas teistmoodi poliitikat. Lõhkuda Keskerakonna ainuvõim ja erakondlikud munitsipaaltoiduahelad, tuua linna juhtimisse rohkem läbipaistvust ja kiirendada asjaajamist. Kas uus asjaajamine on pealinnas juurdunud? Kas Keskerakond on vahepeal muutunud? Pigem mitte. Seetõttu oleks uus pealinna võimuliit, kui see sündima peaks, pigem politikaanluse näide.