/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/06/01/16888425t1hf013.jpg)
Ukraina julgeolekuteenistuse SBU erioperatsioon «Pautina» («Ämblikuvõrk») hävitas Venemaal enam kui 40 pommituslennukit.
Ukraina julgeolekuteenistuse Venemaale smugeldatud droonid hävitasid pühapäeval mitmel lennuväljal pommituslennukeid, teiste seas selliseid mudeleid nagu A-50, Tu-95 ja Tu-22M3. Allikate sõnul ulatub Vene õhuväele tekitatud kahju vähemalt kahe miljardi dollarini.
Ukraina droonid ründasid Irkutski oblastis asuvat Belaja lennuvälja, kus baseeruvad lennukid Tu-22M3; Murmanski oblasti lennuvälja Olenja, Ivanovo ja Djagilevo baasi Moskvast ida pool ning Irkutski oblastis Sredni külas asuvat sõjaväeosa. Olenja baasi tabanud rünnak olevat kulgenud eriti edukalt, sest droonid tabasid täpselt täis kütusepaake ja maha põles suur hulk lennukeid.
Sotsiaalmeedias ringlevate videote järgi tõusid väikesed lihtsakujulised droonid õhku pargitud veoautodelt.
Ukraina sõjablogija ja aktivist Ihor Latšenkovi kirjutas, et Ukraina julgeolekuteenistus SBU valmistas operatsiooni ette poolteist aastat. Kõigepealt smugeldati Venemaale FPV-droonid ja seejärel puust kastid, milles droonid veoautodesse pandi. Kokku olevat Venemaale viidud 150 drooni ja 300 lõhkekeha.
Vene õhutõrje magas rünnaku maha, olles valmistunud öiseks rünnakuks suurte sõjaväedroonidega. Nad ei osanud oodata, et rünnak tuleb päeval ja tavaliste laiatarbedroonidega.
Kui aeg kätte jõudis, saadeti droonid kaugjuhtimisel teel sihtmärgini. Õhku oli tõusnud 116 drooni. SBU allikate kinnitusel on kõik operatsioonis osalenud praeguseks Ukrainas tagasi.
Vene õhutõrje magas rünnaku maha, olles valmistunud öiseks kallaletungiks suurte sõjaväedroonidega. Nad ei osanud oodata, et rünnak tuleb päeval ja väikeste droonidega.
Sellest saame teha kolm järeldust. Esiteks, hea plaani ja teostusega saab väga lihtsate vahenditega võidelda ülekaaluka vaenlasega. Teiseks näitab see jälle kord, kui olulisel kohal on tänapäeva sõjas droonid. Droonid on ilmselgelt tulnud selleks, et jääda.
Aga siit tuleb juba ka kolmas järeldus: Eesti peab hoolitsema selle eest, et oleksime droonisõjaks valmis. Nii kaitsevägi kui ka kaitseliit peavad sellele erilist rõhku panema. Me peame olema suutelised nii ise droone käsitsema kui ka vastase droonidele vastu astuma.