TOOMAS ALATALU ⟩ Välismaiste valijate roll Moldovas ja Rumeenias: mida on Eestil õppida?

Viimased valimised otsustasid, kas Moldova jääb Euroopa või Venemaa mõjuvälja. Otsustavad hääled tuli välismaal elavatelt rumeenlastelt. Foto: Vladislav Culiomza

Oleme piiririik sõjalis-majanduslikult ja ka tsivilisatsioonide mõttes ning üleelatav aeg ainulaadne ja tõsine. Sestap tuleb oma otsuseid tehes pidada silmas kogu mainitud piiri ulatuses toimuvat ehk siis ajaloost tuntud Molotov-Ribbentropi pakti ala, mille moodustavad Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Bessaraabia (Rumeenia), kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

USA presidendi Donald Trumpi eestvedamisel on viimastel kuudel suurvõimude otsuste tegemise koht küll läinud Lähis-Itta, ent kuniks jätkub Venemaa agressioon Ukrainas, jääb meie peamureks ikkagi mainitud riikide ribal toimuv. Ka on olulised siinsed poliitilised protsessid. Sedapuhku on ala suurem kui 1939. a., sest Putini detsembris 2021 esitatud ultimaatum pidas silmas tervelt 14 Ida-ja Kagu-Euroopa riiki.

Piirkonna regionaalsed liidrid on mõistagi Poola ja Rumeenia (jätame kolmanda ehk Balkani oma täpsustamata) ning pühapäeval on Poolas presidendivalimiste teine voor ja nädal tagasi oli seal kohal Rumeenia presidendivalimised võitnud Nicosur Dan, et nn. miljoni marsil toetada Poola praeguse võimupartei presidendikandidaat Rafal Trzaskowskit.