JUHTKIRI ⟩ Jääme Leedule alla

Päeva karikatuur 31.05.2025. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Meie majanduslangust pole võimalik enam põhjendada Ukraina sõjaga.
• Eesti valitsus pole adunud inflatsiooni laastavat mõju majandusele.
• Valitsuse maksupoliitika on meie majanduse jahtumist soodustanud.

Statistikaameti täpsustatud andmetel Eesti majandus esimeses kvartalis siiski langes 0,3 protsenti, ehkki varem ennustas amet 1,2 portsendilist kasvu ning Reformierakondki jõudis juba optimistlikult teatada, et majanduslangus on läbi. Nii see siiski ei ole.

Meenutame, et Eesti majandus oli languses 2022. aasta kolmandast kvartalist kuni 2024. aasta kolmanda kvartalini ehk üheksa kvartalit järjest. Alles eelmise aasta viimases kvartalis hakkas majandus kasvama, seda 1,2 protsendi võrra.

Postimees on meie majanduse vindumise põhjustest korduvalt kirjutanud. Valitsuse maksupoliitika on meie majanduse jahtumist soodustanud. Seda tähelepanekut kinnitab asjaolu, et samuti majanduslangust kogenud Läti ja Leedu majandused on käesoleva aasta esimeses kvartalis näidanud mõõdukat kasvu [täiendus: reedel tuli uudis, et ka Läti statistikaameti andmeil on sealne majandus esimeses kvartalis langenud 0,3%] ning aastaks ennustatakse nende majanduskasvuks vastavalt 1,9–2,6 ja 2,9–3,1 protsenti. Torkab silma, et eriti Leedu on teinud meiega võrreldes paremaid valikuid. Meie majanduslangust pole võimalik enam põhjendada Ukraina sõjaga ja meie geograafilise asukohaga: Leedu on selles mõttes meiega samas olukorras.

Eesti valitsus pole adunud inflatsiooni laastavat mõju majandusele ja inimeste sissetulekutele. Hinnad on lastud kappama ning maksutõusud ja riigisektori palgatõusud on seda tagant õhutanud. Tulemuseks on nõiaspiraal, kus hinnad ja palgad on pidevalt tõusnud.

Valitsuse maksupoliitika on majanduse jahtumist soodustanud, seda tähelepanekut kinnitab meiega sarnases olukorras olnud Läti ja Leedu majandusedu.​

Me oleme viimastel aastatel kuulnud pidevat juttu Eesti rahanduse korrastamisest. Selle ja halvenenud julgeolekuolukorra põhjendusega on valitsus tõstnud märkimisväärselt makse (ja ka erinevaid riigilõive ja trahve). Valemi teisest poolest on valitsus sisuliselt hoidunud – see on avaliku sektori kulutuste kärbetest. Tehtud kärped on eelarve kogumahtu arvestades olnud mikroskoopilised. Ilmselt ongi tegemist selle kurikuulsa peenhäälestamisega, millest peaminister Taavi Rõivas omal ajal kõneles.

Ometigi on tegemist olulise meetmega, mida soovitas ja mille täitmist jälgis IMF omal ajal eelarvekriisis Kreekas lisaks maksude tõstmisele: kärpida eelarvet ja avalikku sektorit ning erastada. Eestis on valitsus üritanud IMFi delegatsiooni meie eelarvest eemal hoida. Erinevalt 1990. aastatest oleks väliskonsultantide soovitustest olnud võib-olla siiski abi. Näib, et oma tarkusega me ei ole kuhugi jõudnud. Või õigemini – küllap ka tarkust meil jaguks, kuid puudu on poliitilisest tahtest.

Seetõttu pole mingit mõtet imestada, et Eesti majanduse kohta tuleb jätkuvalt halbu sõnumeid. Automaksu kehtestanud valitsus ei ole suutnud õppida eelmise korra alkoholi käibemaksuaktsiisi tõstmise bumerangist. Tuleb välja, et Eesti inimesed on mõtlemisvõimelised ja oskavad raha lugeda. Kui läinud aasta lõpus oli uute ja kasutatud autode ostu-müügi buum (mis võib-olla ühe tegurina viimases kvartalis korraks majandust elavdas), siis nüüd on autoturg kõvasti kokku kuivanud.

Meil on vaja valitsust, kes majandusest aru saaks.