MIKK SALU ⟩ Eesti peaks Iisraelilt õppima, mitte teda laimama

Israeli lipp Gaza kohal. Foto: Mikk Salu

«Mul on häbi,» ütles Iisraeli ajakirjanik Haviv Rettig Gur mõni nädal tagasi ühel kohtumisel Tel Avivis. Rettig Gur hindas sedasi aasta alguses ÜROs peetud hääletust, kus Iisrael hääletas koos USA, Põhja-Korea, Valgevene ja nende mõttekaaslastega Ukraina vastu.

Seejärel Rettig Gur aga lisas: «Kuid ma elan selle häbiga, sest Iraan tahab mõrvata mind, mu naist, mu lapsi ja kõiki, keda tean. Ning USA on ainus, kes meid selle eest kaitsta saab.»

Kui on üks koht maailmas, kus päriselt kaalutakse, arutatakse, tuntakse häbi või ei tunta, aga igal juhul mõeldakse ja ollakse sunnitud pidevalt langetama eetilisi, moraalseid ja poliitilisi valikuid, siis on see Iisrael. Neil pole ühtegi lihtsat valikut. Kõik on eksistentsiaalne, ning reeglitepõhine maailmakord, millest Eesti välisministeerium armastab nii tihti rääkida, kõlab Iisraeli jaoks nagu fraas lastelaulust.

«See on La-La-maa,» kirjeldas Postimehele intervjuu andnud Haifa ülikooli professor Dan Schueftan euroopalikku mõtteviisi julgeolekust. Aga erinevalt Rettig Gurist, kes tundis häbi, et Iisrael pidi ÜROs koos paariariikidega hääletama, oli Schueftan hoopis ükskõiksem: «ÜRO resolutsioonid ei tähenda niikuinii midagi.»​